Kortermaja fassaadi remonditööde töövõtulepingust tulenevate puuduste kõrvaldamise nõue
Tere Palun anda õiguslik selgitus korteriühistu (KÜ) kohustuste ja vastutuse kohta olukorras, kus korteriomanik tuvastab talvisel ajal külmasillad/õhulekked ning sellest tulenevalt tekib ja süveneb korteris varaline kahju (viimistluse ja konstruktsioonide kahjustused). Olukorra lühikirjeldus - korteriühistu valduses olev korterelamu. Pärast hoones teostatud fassaadi/vuukide ja seotud tööde perioodi on korteris tuvastatud külmasillad, pindade madalad temperatuurid ja külma õhu liikumine mitmes konstruktiivses sõlmes (sh akende ja rõduuste alumised sõlmed). Kahjustused korteris süvenevad ajas (nt aknalaua/aknaaluse piirkonna paisumine ja pinnakatte irdumine). Fotod “varem vs praegu” on olemas. KÜ/teised osapooled on arutanud diagnostilise avamise vajadust. Soovin, et avamise käigus fikseeritakse avatud konstruktsioonid foto ja kirjaliku protokolliga ning kirjeldatakse tuvastatud puudused, tõenäoline põhjus ja vajalikud meetmed. Küsimused Millised on KÜ kohustuslikud sammud (teavitamine, olukorra fikseerimine, tehniline uuring/diagnostika, ajutised meetmed, remont) juhul, kui defektid eelduslikult puudutavad hoone üldosi (nt fassaad, akende/rõduuste liite- ja alumised sõlmed) ja põhjustavad korteris kahju? Kuidas määratletakse praktikas, kas tegemist on KÜ vastutusalasse kuuluva üldosaga (ühistu kohustus) või korteriomaniku vastutusalasse kuuluva osaga? Millised kriteeriumid ja tüüpilised tõendid on määravad? Kui kahju põhjus on hoone üldosa puudus või remonditööde ebaõige teostus (sh töövõtja), siis: kellel lasub esmase kahju hüvitamise kohustus korteriomanikule (KÜ vs töövõtja), milline on mõistlik ja korrektne distsipliin: kahju fikseerimine, hinnang/ekspertiis, nõude esitamine, tähtaegade seadmine, võimalik regress KÜ poolt töövõtjale? Milliseid dokumente ja teavet on korteriomanikul õigus KÜ-lt nõuda seoses tööde ja võimalike puudustega (lepingud, aktid, projekt/tehnilised lahendused, garantiitingimused, järelevalve materjalid, otsused/protokollid) ning millistes tähtaegades? Kuidas vormistada diagnostilise avamise protokoll nii, et see oleks hiljem tõendina kasutatav (kes protokollib, kes allkirjastab, mida minimaalselt peab sisaldama: fotod, mõõtmised, kirjeldused, järeldused, soovitatud meetmed ja tähtajad)? Lisainfo Vajadusel saan edastada fotod, kirjavahetuse väljavõtted ning olemasoleva eksperthinnangu/aruande. Lugupidamisega Natallia Pruus
Kuna kortermaja fassaadi/vuukide ja seotud tööde tegemiseks sõlmis lepingu korteriühistu, siis saab töövõtjale puuduste kõrvaldamiseks ja tekkinud kahju hüvitamiseks nõudeid esitada korteriühistu. Osutatud teenus peab vastama kokkulepitud tingimustele ja mittevastavuse korral on tegemist puudusega teenusega, millest tulenevalt on korteriühistul õigus esitada nõue puuduse kõrvaldamiseks. Kui tegemist on äratuntava puudusega, peaks olema see fikseeritud juba tööde vastuvõtmisaktis. Kui tegemist on varjatud puudusega, mida ei olnud võimalik töid vastu võttes ära tunda ja mis avastatakse hiljem, tuleb puudusest viivitamatult teada anda (kohtupraktika kohaselt 2 kuu jooksul) ja anda võimalus puuduse kõrvaldamiseks. Kõik tõendid puuduste olemasolu kohta on vajalikud, sh fotod, kirjavahetus, ekspertiisiaktid ja asjatundjate arvamused jms.
Korteriomandi- ja korteriomandiseaduse § 4 lg 4 kohaselt on hoone osad ja seadmed, mis ei ole ühegi korteriomandi eriomandi ese, korteromandi kaasomandi esemeks. Korteriomandi kaasomandisse kuuluvad seega kõik elamu kandekonstruktsioonid, põhiseadmed ja tehnossüsteemid, mis on vajalikud rohkem kui ühe korteri kasutamiseks. Ka maja välisseinad nendes olevate akende ja rõdudega on korteriomanike kaasomandi esemeks. Kaasomandi korrashoiu ja remondi korraldab korteriühistu, kelle tegevust juhib juhatus.
Korteriomanikul on õigus saada juhatuselt teavet korteriühistu kohta ja tutvuda korteriühistu dokumentidega.
Kokkuvõtvalt, palun pöörduge oma probleemi lahendamiseks korteriühistu juhatuse poole.