Korterelamu kaugküttega liitumisel tekkinud vaidlus

Teostame hetkel 10 korteriga majas Kredexi abil tervikrenoveerimist, mille käigus toimub üleminek kaugküttele. Ühe korteri kaasomanik (jäi eriarvamusele ka KÜ üldkoosoleku protokollis) ei ole nõus individuaalset gaasikatelt välja vahetama ja keeldub kaugküttega liitumast. Kütte torud ülemisse korterisse on nõus oma korterist läbi viima. 1)Millised sammud lähtuvalt RK 18.06.25 määrusest on vaja praktiliselt astuda, et keelduja korter kaugküttega liidetud saaks? 2) Seaduse järgi on korteriomanikud kohustatud kandma kaasomandi majandamiskulusid vastavalt oma kaasomandi suurusele ja põhikirjas ei ole sätestatud teisiti. Samas näeb korteriomandi- ja korteriühistuseadus ette, et korteriomanik võib keelduda kandmast kulusid, millega ta ei ole nõustunud, kui nende kandmise nõudmine temalt oleks vastuolus hea usu põhimõttega. Kas saame KÜ poolt esitada keeldujale arve kaukütte eest nii tema korteri m2 eest kui üldpindade eest? Kuidas seda keeldujale eelnevalt kommunikeerida? Millised otsused KÜ poolt peavad olema vormistatud?

Korterelamu tervikrenoveerimisel ja kaugküttele üleminekul on korteriühistul õigus otsustada kaasomandi eseme ajakohastamise, sh energiatõhususe suurendamise üle KrtS § 9 lg 3 sätestatud häälteenamusega. Kui üks korteriomanik keeldub liitumast, tuleb järgida seaduses sätestatud otsustamise ja teavitamise korda. Majandamiskulude kandmine toimub üldjuhul kaasomandi osa suuruse alusel, kuid korteriomanik võib keelduda kuludest, mis on vastuolus hea usu põhimõttega.

Kortseriomanike üldkoosolek peab vormistama otsuse kaugküttele ülemineku ja renoveerimistööde teostamise kohta, mis on protokollitud ning vastab häälteenamuse nõudele.
Otsuses tuleb kirjeldada rekonstrueerimistööd, sh kaugküttele üleminek, ja vajadusel renoveerimislaenu võtmine (Korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused § 21 p 13; ).
Keelduvale korteriomanikule tuleb otsus kirjalikult teatavaks teha, selgitades, et otsus on vastu võetud seaduses sätestatud korras ja see on kõigile korteriomanikele siduv (KrtS § 12, § 39).
Kui korteriomanik takistab tööde teostamist, võib KÜ pöörduda vajadusel kohtu poole, et tagada kaasomandi eseme ajakohastamine. 
Arve esitamine kaugkütte eest:
Majandamiskulud, sh kaugküttega seotud kulud, jagatakse kaasomandi osa suuruse alusel, kui põhikirjas pole sätestatud teisiti (KrtS § 40 lg 1; ).
Kui kulude jaotuse aluseks on kaasomandi osa, võib KÜ esitada arve nii korteri pindala kui üldpindade eest, välja arvatud juhul, kui põhikirjas on ette nähtud muu kord.
Korteriomanik võib keelduda kulude kandmisest, millega ta pole nõustunud, ainult juhul, kui nõudmine oleks vastuolus hea usu põhimõttega (KrtS § 40 lg 3; ). Praktikas tähendab see, et kui otsus on vastu võetud korrektselt ja see on vajalik kaasomandi eseme ajakohastamiseks, ei saa keeldumist pidada heauskseks.
Enne arve esitamist tuleb keeldujale selgitada otsuse sisu, selle õiguslikku alust ja kulude jaotuse põhimõtet. Soovitatav on teha seda kirjalikult (nt ametlik teade või e-kiri).
KÜ poolt vormistatavad otsused:
Üldkoosoleku otsus kaugküttele ülemineku ja rekonstrueerimistööde kohta (protokoll).
Vajadusel juhatuse otsus tööde teostamise korraldamiseks.
Otsuste teavitamine kõigile korteriomanikele, sh keeldujale.
Kui keelduja jätkuvalt takistab tööde teostamist või kulude kandmist, võib KÜ pöörduda kohtu poole, et tagada kaasomandi eseme ajakohastamine või nõuda kulude hüvitamist.
Kõik otsused peavad olema korrektselt protokollitud ja korteriomanikele teatavaks tehtud