Ühte korterit teenindav katel
Tere. Korteriühistul on probleem. Üks korteriomanik on paigaldanud kunagi keldrisse keskkütte katla, katel asub tema keldris. Ta tahab, et antud katel läheks KÜ majandada, kuigi antud katel teenindab ainult ühte korterit. Antud isik nõuab ka, et KÜ tasuks arved, küttepuude ja muu eest mis tal läheb, et katel töötaks. Ükski teine korter ei ole antud katlaga ühinemisest huvitatud. Katel ei ole kajastatud ka kinnisturaamatus, kuid on olemas korstnapühkija akt, et võib kasutada. Samuti on antud isik KÜ-le võlgu üle 5000 euro majandus kulusid. Samuti, isik väidab, et on kunagi vahetanud hoonel katuse ja korstnaotsad, ühtegi dokumenti ega kviitungi ei ole raamatupidajale esitatud ning tema ka ütle , et pole kunagi saanud. Isik nõuab kulusid kokku 50 000 eest. Kas tal on õigus nõuda katla viimist KÜ-le majandada, arvestades ka seda, et katla ümber ei ole ühtegi turvalist ega seina. Kas tal on õigus nõuda summasid, mille kohta puudub igasugune raamatupidamine. Kuidas peaks KÜ antud olukorras käituma. KÜ-l puudub põhikiri ja kõik otsused/valikud on tehtud heausu põhiselt, koosolekutel kokku lepitud. Antud isik on ka koosolekul otsusega nõustunud, kuid pärast väidab vastupidist ning ütleb, et KÜ esimees (koosolekul valitud) teeb ise tegevust ja süüdistab ka KÜ rahadega jamamises (oli tekkimas enne külma veeavarii (torud vanad ja rikkusid igalt poolt), võeti kolm pakkumist ning valiti pakkuja, kes suutis kõige kiiremini töö ära teha (kuigi ei olnud kõige odavam). Kõike seda arvestades, oskate nõu anda?
Korteriühistu peab lähtuma seadusest, korteriomanike kokkulepetest ja heast usust.
Kui katel teenindab ainult ühte korterit, ei ole see kaasomandi ese ning selle majandamine ja kulude kandmine ei kuulu ühistu tavapäraste ülesannete hulka, kui teised omanikud ei ole sellega nõustunud.
Kulude hüvitamise nõue (nt katuse või korstna vahetus) eeldab dokumenteeritud kulutusi ja ühistu otsust või kokkulepet. Kui dokumente ei ole ja ühistu ei ole kulutusi heaks kiitnud, puudub alus nõuda hüvitist.
Kui korteriomanik on ühistule võlgu, võib ühistu nõuda võla tasumist ning vajadusel pöörduda kohtusse või algatada võõrandamisnõude, kui võlgnevus on pikaajaline ja korduv.
Ühistu otsused ja kokkulepped kehtivad ka siis, kui isik hiljem väidab vastupidist, kui ta on koosolekul otsusega nõustunud. Kui ühistul puudub põhikiri, tuleb lähtuda seadusest ja koosolekul tehtud otsustest.