Korteriühistu võlanõue

Tere! Meil on probleem korteriühistu ning paari korteriga, kes ei maksa enda arveid. Arved ei ole meeletult suured - 20 eurot fondi ning veearve, kuid 2 korterit ei ole juba mõnda aega maksnud enda arveid ning ei ole näha, et asi paraneks. Lisaks arvete mittemaksmisele kasutavad nad ka koridori elektrit, mille kõik teised elanikud peavad kinni maksma. Meil ei ole ka eriti pädevat ühistut, peamiselt on 1 inimene, kes saadab arveid, tema tegeleb raamatupidamisega ning teised ei ole samuti pädevad. Tahame väljaspoolt endale uut ühistu esimeest ning on ka inimene selleks olemas kes juba tegeleb ligidal teise majaga, kuid tahaksin rohkem nõu selle kohta. Meie majas on 8 korterit ning ühistu vahetusega oleks nõus kindlasti 5 korterit. Üks ühistu liige tegi juba valmis paberi koosolekuks, kuid teised korterid hakkasid juba ähvardama, et nii ei ole õige ja siis järsku kõik teadsid enda õiguseid, kuid maksta arveid ei soovi. Nüüd lugesin, et me peame ühistule kirjalikul teel tegema avalduse koosoleku korraldamiseks ning nad peaksid vastama 2 nädala jooksul, juhul kui nad ei vasta siis võivad elanikud koosoleku ise korraldada ning milliselt peaks see olema koostatud? Juhul kui see ei lähe läbi, milliseid teisi võimalusi on elanikul probleemi lahendamiseks?

Korteriomanikud peavad kandma oma osa korterelamu majandamiskuludest vastavalt kaasomandi osa suurusele või kokkulepitud korrale (korteriomandi- ja korteriühistuseadus § 40). Korteriühistu esitab korteriomanikule majandamiskulude maksmiseks arved. Kui korteriomanik viivitab arvete maksmisega, võib ühistu nõuda lisaks võlasummale ka viivist ja sissenõudmiskulude hüvitamist: kuni 30 eurot, kui nõue on kuni 500 eurot; kuni 40 eurot, kui nõue on üle 500 ja kuni 1000 eurot; kuni 50 eurot, kui nõue on üle 1000 euro (korteriomandi- ja korteriühistuseadus § 42). Ühistu peab korteriomanikult võla sisse nõudma, selleks tuleb korteriomanikule esitada kirjalikult võla maksmise nõue ja anda nõude täitmiseks tähtaeg. Vabatahtlikult võla tasumata jätmisel tuleb võlasumma, viiviste ja sissenõudmiskulude väljamõistmiseks pöörduda kohtu poole. Kui korteriomanik ei tasu võlga, saab temale esitada korteriomandi võõrandamise nõude tingimusel, kui korteriomanik on vähemalt kuue kuu majandamiskulude tasumisega viivitanud üle kolme kuu. Kui võlgnevus on väiksem, siis seda nõuet esitada ei saa. 
Korteriühistu valib juhatuse liikme või liikmed üldkoosolekul. Üldkoosolek tuleb kokku kutsuda seaduses ja põhikirjaga ettenähtud juhtudel ning ja korras, samuti siis, kui ühistu huvid seda nõuavad. Kui juhatus ise ei kutsu üldkoosolekut kokku, siis juhatus peab üldkoosoleku kokku kutsuma, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud väiksema esindatuse nõuet (korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 20, mittetulundusühingute seaduse § 20). Korteriomanikel on õigus vastu võtta otsuseid ka üldkoosolekut kokku kutsumata järgides seaduses toodud korda (korteriomandi- ja korteriühistuseadus § 21). Juhatuse liige ei pea olema korteriomandi omanik ega ühistu liige.