Kanalisatsiooniehitis

Umbes aastatel 1988–1989 rajas toonane kohaliku omavalitsuse eelkäija kinnistult A kinnistu B alale reovee suunamise ja immutamise süsteemi. Süsteem koosneb imbväljaku vaatluskaevudest, mis ei ole tühjendatavad „mahutid“, vaid toimivad ülevoolu- ja infiltreerimispõhimõttel. Rajatis ja torustik paigaldati ametlikult ja kooskõlastatult selles ajastus kehtinud ehitustavade järgi. Kinnistu B tagastati 1990ndatel endistele omanikele või nende pärijatele koos kõigi rajatistega täpselt sellises seisus, nagu need maa peal juba eksisteerisid. Kinnistu A müüdi uutele omanikele koos olemasoleva torustiku, kaevude ja immutussüsteemiga. Ostjad said kinnistu teadmisega, et rajatis on korrapäraselt toimiv, legaalne ja omavalitsuse enda rajatud. Süsteemi täiendati ja parandati 2000ndate alguses mõlema kinnistu omanike koostööl ja ühise investeeringuna (materjalid, töö, hooldus). Ning sellest ajast alates on ka kinnistu B torustik suunatud samasse süsteemi Ühtegi vaidlust ega pretensiooni rajatise kasutamise üle ei esitatud ligi 30 aasta jooksul. Süsteemi kasutati vaikiva kokkuleppena ja see oli üle põlvkondade aktsepteeritud olukord. Ühised investeeringud kinnitavad, et süsteemi peeti mõlema kinnistu ühiseks infrastruktuuriks, mitte ühe poole omandiks. Hilisemate aastate jooksul on kinnistu B uus omanik keelanud kinnistu A omanikel oma maa-alale sisenemise, sealhulgas rajatise osade kontrollimiseks või hooldamiseks. Juristi hinnangut on vaja järgmistele küsimustele: Kas omavalitsus saab nõuda täna, 2025. aastal, registrikandeid või ehitusprojekte rajatisele, mis rajati 1988–1989? Kas selline 30 aastat ühiselt kasutatud ja ühiselt täiustatud rajatis on käsitatav tavaõigusliku ühiskasutuse või konkludentse servituudina? Kas omavalitsus saab teha ettekirjutuse vaid ühele kinnistule, kui süsteemi kasutavad mõlemad? Kas „mahuti tühjendamise“ nõue on asjakohane, kui tegemist ei ole mahutiga? Kas 30 aasta pikkune praktikapõhine kasutuskord loob õiguspärase ootuse, mida omavalitsus ei tohi murda? Kas tänaseid omanikke võib panna vastutama rajatise eest, mille rajas omavalitsus ise ning mille nad ostsid või pärisid sellisel kujul?

Kanalisatsiooniehitistele esitatavad nõuded tulenevad mitmest seadusesättest, mis käsitlevad nii ehitise üldisi nõudeid, planeerimist, rajamist, kasutamist kui ka keskkonnakaitse aspekte. Kanalisatsiooniehitis on reovee kogumiseks, puhastamiseks või heitvee suublasse juhtimiseks rajatud kanalisatsioonitorustik, reoveepuhasti, pumpla või muu reovee kogumise ja puhastamise ning heitvee suublasse juhtimisega seotud hoone või rajatis (VeeS § 133 lg 1). Sademevee kanalisatsiooniehitisele ega ühiskanalisatsiooni juhitava reovee eelpuhastile, välja arvatud purgimissõlm, ei kohaldata VeeS § 133 lõikes 1 nimetatud jao nõudeid (VeeS § 133 lg 2). Ehitisele üldiselt esitatavad nõuded kehtivad ka kanalisatsiooniehitistele. Ehitis peab kogu oma kasutusea vältel vastama selle kasutamise nõuetele ja olema ohutu (EhS § 11 lg 1). Ehitise ohutuse ja ohutu toimimise eest peab kandma hoolt ja ühtlasi vastutama selle omanik. Ehitis on maatükiga püsivalt seotud ehk kinnisasja osa kuuludes kinnisasja omanikule, millel see asub, kui maaomanik ja ehitise omanik ei ole sõlminud ehitise aluse maa suhtes mõnd maatüki kasutamise lepingut.

Küsimusele konkreetse vastuse andmiseks on vajalik teada, millised on olnud lepingud ja ka KOV otsused küsimusealuse ehitisega. “Küsi juristilt” rubriigi eesmärk on anda esmast, üldisemat laadi õigusnõu, mis oleks kasulik paljudele lugejatele. Kuivõrd Teie küsimus vajab personaalsemat lähenemist, soovitame Teil broneerida aja juristi vastuvõtule.