Korterite ühendamine

Korteriomanik soovib ametlikult vormistada kahe korteri ühendamise üheks eluruumiks. Korterid on füüsiliselt ühendatud juba eelnevate omanike poolt, kuid sellekohased muudatused ei ole kantud ehitisregistrisse ning puudub korteriühistu ametlik nõusolek. Kas sellisel juhul piisab korteriühistu koosoleku enamuse otsusest või on vajalik kõigi kaasomanike kokkulepet nagu see on toodud Asjaõigusseaduses § 74. Kas kaasomanikud on kõik isikud, kes omavad 1/1, 1/2 või 2/3 korteriomandist ning kõigi nende kirjaliknõus on vajalik?

Korterite kokkuehitamine on ehitamine, mille tulemusel ehitise füüsikalised omadused muutuvad (EhS § 4 lg 1). See tegevus võib kvalifitseeruda ehitise ümberehitamiseks ehk rekonstrueerimiseks, mille käigus olemasoleva ehitise omadused muutuvad oluliselt (EhS § 4 lg 3). Ümberehitamine on eelkõige ehitamine, mille käigus muudetakse hoone piirdekonstruktsioone või muudetakse ja asendatakse hoone kande- ja jäigastavaid konstruktsioone (EhS § 4 lg 3 p 1 ja 2).

Ehitamise aluseks on ehitusprojekt (EhS § 12 lg 1). Ehitusprojekt peab olema selline, et selle kohaselt ehitatav ehitis vastaks nõuetele, sealhulgas arvestaks ehitise sobivust, kasutatavust ja korrashoiu vajadust (EhS § 13 lg 1).

Sõltuvalt kavandatava ehitustegevuse ulatusest ja iseloomust võib olla nõutav ehitusteatis või ehitusluba.

Korteriomandi ulatuse muutmine (Korteriomandi- ja korteriühistuseadus)

Kahe korteri kokkuehitamine toob kaasa eriomandi ulatuse muutumise.

• Eriomandi ulatus: Eriomandi ese on ruumiliselt piiritletud eluruum või mitteeluruum ning selle juurde kuuluvad hoone osad, mida on võimalik eraldi kasutada ning mida saab muuta, kõrvaldada või lisada kaasomandit või teise korteriomaniku õigusi kahjustamata või hoone välist kuju muutmata (KrtS § 4 lg 1).
• Eriomandi kokkuleppe muutmine: Olemasolevate eriomandite ulatust võib muuta asjassepuutuvate korteriomanike omavahelisel kokkuleppel (KrtS § 9 lg 1). Uue korteriomandi loomiseks on vajalik kõigi korteriomanike kokkulepe (KrtS § 9 lg 1).
• Nõudeõigus muudatuse tegemiseks: Iga korteriomanik võib teiselt korteriomanikult nõuda muudatuse tegemiseks vajalike tahteavalduste andmist, kui olemasoleva olukorra säilitamine oleks vastuolus hea usu põhimõttega ja muudatusega ei kahjustata ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve (KrtS § 9 lg 2 p 1 ja 2). Olukorra esinemist, mis on vastuolus hea usu põhimõttega, eeldatakse, kui vastavasisulise korteriomanike üldkoosoleku otsuse poolt on antud üle poole kõigist häältest nende korteriomanike poolt, kellele kuulub üle poole kaasomandi osadest (KrtS § 9 lg 3).
• Ehitusloa olemasolu: Kui muudatuse tegemine eeldab ehitusloa olemasolu, võib korteriomanik tahteavalduste andmise seada sõltuvusse ehitusloa olemasolust (KrtS § 9 lg 4).
• Korteriühistu roll: Korteriühistu võib esitada nõuded muudatuste tegemiseks vajalike tahteavalduste andmiseks ja kinnistamisavalduse esitamiseks, kui üldkoosoleku otsuse poolt on antud üle poole kõigist häältest nende korteriomanike poolt, kellele kuulub üle poole kaasomandi osadest (KrtS § 9 lg 3 ja 6).
• Kinnistusraamatusse kandmine: Eriomandi kokkuleppe muudatuse kandmiseks kinnistusraamatusse on vajalik asjassepuutuva piiratud asjaõiguse omaja nõusolek (KrtS § 9 lg 5).

Pärast ehitustööde lõpetamist tuleb ehitise kasutamine seadustada. Selleks tuleb esitada kasutusteatis või taotleda kasutusluba