Majandamiskulude jaotus korteriühistus
Meie kortermajas on 16 korterit: kaks suuremat (70 m² ja 89 m²), neli väiksemat (kolm 50 m² ja üks 42 m²) ning ülejäänud suuruses 60–67 m². Praegu jaotatakse kõik majandamiskulud (sealhulgas heakord, arvehaldus, koridori koristus ja prügivedu) m² alusel. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 40 sätestab, et kulude jaotamise korda võib muuta, kui see ei too kaasa põhjendamatut kahju mõnele korteriomanikule. Küsimus on, kuidas tõlgendada “põhjendamatut kahju”: • Kas põhjendamatut kahju võivad saada ainult väiksemad korterid, kui kulud jagataks korteri põhiselt? • Või võib ka vastupidi väita, et praegune m² alusel jagamine tekitab põhjendamatult suuremaid kulusid suurematele korteritele nende kulude puhul, mida kõik korteriomanikud reaalselt võrdselt tarbivad (nt heakord, arvehaldus, koridori koristus, prügivedu)? Kas inimlikust ja võrdust ei arvestata ning kõik peab olema nii nagu seadus ütleb? Kui muuta põhikirja ja hetkel kõik nõus aga mingihetk keegi muudab meelt/ tuleb uus omanik, kas tal õigus kohtukaudu nõuda uuesti m2 põhjal arvestust ?
Seadusega on sätestatud üldine põhimõte majanduskulude jaotamisel, milleks on jaotus vastavalt kaasomandi osa suurusele (nn ruutmeetripõhine). Põhikirjaga on lubatud sellest kõrvale kalduda eeskätt mõõdetavate kulude osas, mida on võimalik vastavalt mõõturite näitudele jagada tegeliku tarbimise järgi. Muud seadusest kõrvale kalduvad jaotused peavad olema väga hästi põhjendatud ning ei tohiks sõltuda kaasomandi mõttelise osa suurusest ka tegelikult. Näiteks raamatupidamiskulude osas on varasemalt kohtud leidnud, et raamatupidaja töökoormus arvete koostamisel ja väljastamisel aga ka ostuarvete sisestamisel ei sõltu kaasomandi osa suurusest ja sama töö tuleb teha nii väikeste kui suurte korterite puhul ja jagamine korterite arvule on põhjendatud. Seevastu näiteks heakord ja koridori koristus peaksid jagunema kaasomandi mõttelise osa suuruse järgi. Põhjuseks, et igal omanikul on kohustus oma omand korras hoida. Kui korteriomanikule kuulub suurem mõtteline osa kaasomandist, kuulub talle ka vastavalt suurem mõtteline osa koridorist ja territooriumist ja seaduses sätestatust kõrvale kaldumine ei ole põhjendatud.