KÜ juhatuse esindusõiguse piirang

Palun anda selgitus ja vajadusel õigushinnang kohtupraktika ning KrtS § 22 lg 3 ja MTÜS § 22 lg 4 tõlgendamise kohta liikmega õigusvaidluse puhul ühingu esindusõiguse osas. Kohtupraktikas esinev tõlgenduste erinevus: kohtud ei kontrolli järjekindlalt esindusõigust liikmega vaidluses (TsMS § 226 lg 1). Praktikas on korduvalt eeldatud, et juhatus võib esindada ühistut ka liikme vastu, ehkki KrtS § 22 lg 3 (sama nõudega MTÜS § 22 lg 4 ) ja MTÜS § 27 lg 6 sätestab otse, et juhatus esindab ühistut kõigis toimingutes, välja arvatud liikmega õigusvaidluse korral ja selles esindaja määramine on üldkoosoleku pädevuses. Praktikas ollakse seisukohal, et „Mittetulundusühingute seaduse § 22 lg-le 4 tuginemine on asjakohatu, kuna säte reguleerib põhimõtteliselt teistsuguseid vaidlusi ja selle kohaldumine korteriühistutele on KrtS § 20 lg 1 viidetest järelduvalt seadusandja poolt teadlikult välistatud.“ Selline seisukoht on seaduses otse sätestatud korra mitte järgimine ja õigusnormide rikkumine ning kahjustab menetlusosalise õigust õiglasele kohtumenetlusele. Kui kohus ei kontrolli esindusõigust nõuetekohaselt, võib liikme vastu algatatud kohtuvaidlus toimuda ilma seadusliku esinduseta. See rikub õigust saada õiglast kohtumenetlust, kuna vastaspooleks ei ole korrektselt volitatud juriidiline isik vaid selleks võib olla muu isik. Tegelikult on KrtS § 22 lg 3 sõnastus sisuliselt samane MTÜS § 22 lg 4-ga ning mõlemad reguleerivad sätestatud erisusega ühingusisest õigussuhet, kus vaidluse pooleks on ühing ise ja selle liige ning mitte kolmas pool.

Esmalt juhin Teie tähelepanu Teie poolt viidatud sätete sõnastusele. KrtS ega ka MTÜS viidatud sätted ei räägi vaidlusest/tehingust liikmega vaid juhatuse liikmega. Nii on Riigikohus selgitanud, et juhatuse liikmel puudub õigus esindada mittetulundusühingut kohtumenetluses teise juhatuse liikme vastu, kui üldkoosolek ei ole otsustanud õigusvaidluse pidamist ja määranud selles vaidluses mittetulundusühingu esindajat. Sellisel juhul tuleb kohaldada MTÜS § 19 lg 1 p 4 ( üldkoosoleku pädevuses on juhatuse või muu põhikirjaga ettenähtud organi liikmega tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste määramine, õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles tehingus või vaidluses mittetulundusühingu esindaja määramine) ja § 27 lg 6 sätteid. (15.02.2011, 3-2-1-165-10, p 9). KrtS § 22  reguleerib hoopistükkis hääleõigust üldkoosolekul ja see ei ole sama, mis esindusõigus või üldkoosoleku pädevus. Esindusõiguse alused sisalduvad KrtS § 24 ja üldkoosoleku pädevus § 20 lg 1. Mõlemad sätted viitavad MTÜS vastavatele sätetele ehk Juhatuse liikmega peetavas õigusvaidluses ehk olukorras, kus poolteks on ühing ja juhatuse liige, tuleb kohtul kontrollida ühingut esindava juhatuse liikme esindusõigust ja esindusõiguse annab üldkoosoleku vastav otsus. Ühingu liikmega õigusvaidluse pidamisel ei ole esindusõiguse piirangut mittetulundusühingus ega ka korteriühistus.