Korteriomandi sundvõõrandamise nõue
Eellugu: korter ostetud 1996 aastal ja asub korteriühistuga maja esimesel korrusel. Selle korteri peal asuv teise korruse korter uputab alumist korterit. Kannatada on saanud:vannituba,esik /kapid laes/, köök, magamistuba. Uputamiste sagedus on 1x aastas või 2x aastas 1,5 kuu vahega ja kestnud juba aastast 2006, mis on fikseeritud dokumentaalselt kindlustusfirma poolt. Varasem uputamine, mis jääb 1998-2006 vahele dokumendid puuduvad, sest pank ei säilita selliseid dokumente, vähemalt nii vastati mulle. Korteriühistut on koguaeg teavitatud, käiakse ka kohal vaatamas, käiakse rääkimas ka teisel korrusel, aga käesoleva ajani pole muutust toimunud, sest viimane uputamine leidis aset 30.03.24. Teise korruse korteris elavad elanikud on probleemsed alkolembesed, pidevalt on väljakutsed politseisse, kiirabi, tuletõrje,loomakaitse, möödakäijate tülitamine aknast, lõhkumised korteris, valjuhäälne muusika, omavahelised kaklemised, jne,jne. Korteriühistu laiutab käsi ja on soovitanud minule " minna ja uurida kust vesi voolab, miks voolab ja aidata teise korruse korteri vannitoas uus remont teha" loomulikult minu kulu ja kirjadega! Kindlustus maksab mulle remondikulud ainult siis kui suudan uue remondi ära teha, aga kui uputamise vahe on 1,5 kuud, siis ei jõua selle aja sees ka mitte kindlustuse enda poolne firma seda teha. Pealegi maksab kindlustus vaid samaväärse remondi eest, aga siin tuleb teha hoopis põhjalikumat remonti. Minu poolt on remonditud esik,vannituba,köök, magamistuba vaid korra, sest saab vett pidevalt kaela. Eelmise aasta 2023 mais ja juuni/juulis uuesti oli uputamine magamistoas ja nüüd 30.03.2024 taas. Magad ja kuuled kuidas vesi tilgub padjale. Ei imesta kui kuskil hõlmitseb juba hallitus! Mida teha? Kuhu pöörduda? Mis kõik maksma läheb? Mis õigused minul üldse on ja kas on? Siiani kuulen ainult teise korruse korteris elavate inimeste õigustest. Lisan ei ole miljonär. Aitäh!
Teie saate kirjeldatud olukorras reageerida vaid kahjuhüvitise nõude esitamisega probleemse korteri omanikule. Korteriühistul tervikuna on aga palju rohkem võimalusi olukord lahendada. Näiteks annab korteriomandi- ja korteriühistu seadus korteriomanikele siiski võimaluse esitada nõude kortermajas oleva teise korteriomandi võõrandamiseks, kui korteriomanik on pikalt ja olulisel määral rikkunud endal lasuvaid kohustusi. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 32 lg 1 sätestab, et kui korteriomanik on korduvalt rikkunud oma kohustusi teise korteriomaniku või korteriühistu suhtes ja kui korteriomanikud ei pea enam võimalikuks tema kuulumist korteriomanike hulka, võivad nad nõuda, et ta oma korteriomandi võõrandaks. Korteriomandi võõrandamisnõude üle otsustavad korteriomanikud üldkoosolekul häälteenamuse alusel. See tähendab, et vastavasisuliseks otsuseks on vaja kutsuda kokku korteriühistu üldkoosolek, rikkumata sealjuures koosoleku kokkukutsumise või hääletuse korda. Kui korteriomanikud on võõrandamisnõude esitanud, antakse korteriomanikule vähemalt kolm kuud aega korteriomand vabatahtlikult kellelegi teisele müüa. Kui selle aja jooksul ei ole korteriomanik võõrandamistehingut sõlminud, tuleb kas vähemalt ühel korteriomanikul või korteriühistul esitada otsuse täitmiseks hagi kohtusse. Kolme kuu pikkust tähtaega ei ole vaja rakendada olukorras, kus korteriomanik on teatanud, et ta keeldub talle kuuluva korteriomandi võõrandamisest.