Kinnisvara võõrandamisel kaasomandiosa ulatus

50-50 kaasomandisse ostetud kinnisvara elukaaslasega. Sissemaksu raha tema vanematelt, pangalaen minu nimel. Kirjalikke erikokkuleppeid kaasomandi jaotuse kohta või kingituse saaja kohta (kas tema üksi või me mõlemad) ei ole. Kogu kinnisvara hoolduse ja müügiga seonduv töö ja kulud on minu kanda. Kas endisel elukaaslasel on alust kohtu kaudu kogu pangalaenust ülejäänud müügiraha endale nõuda, kui me jaotuses kokkuleppele ei jõua? Minu hinnangul oleks aus jaotus vähemalt 25-75, kuigi seaduse järgi on see 50-50.

Kaasomandis kinnisvara puhul kehtib üldreegel, et kaasomanike osad on võrdsed (50–50), kui ei ole sõlmitud teistsugust kokkulepet. See tähendab, et kinnisvara müümisel jagatakse müügitulu põhimõtteliselt võrdselt, kuid enne lõplikku jaotust arvestatakse maha ühised kohustused ja võimalikud hüvitusnõuded (nt laenuga seotud maksed, mida üks pool on kandnud teise eest). Kui kinnisvara ostuks võetud laen on sinu nimel, kuid see on olnud seotud ühise eluaseme soetamisega, võib tekkida olukord, kus laenumaksete kandmine üksi võib anda sulle õiguse esitada teise kaasomaniku vastu tagasinõue tema osa ulatuses. Selline nõue ei muuda automaatselt omandi 50–50 jaotust, vaid mõjutab lõpparvelduse tasaarvestust. Samas ei tähenda see, et teisel kaasomanikul oleks õigus nõuda kogu ülejäänud müügitulu endale. Selleks peaks tal olema: 1) kas kokkulepe, mis sellise jaotuse ette näeb, või 2) kohtus tõendatud nõue, mis ületab tema kaasomandi osa (nt kulude hüvitamine või muud tasaarvestused). Vanemate tehtud sissemakse puhul on oluline, kas see anti kingitusena ühele isikule või mõlemale. Kui puudub kokkulepe, võib seda käsitleda ühe isiku isikliku panusena, kuid see on samuti tõendamise küsimus. 
Lisaks võib üks pool nõuda hüvitist ka põhjendatud kinnisvara haldamise ja säilitamise kulude eest, kui need on olnud vajalikud ja teise kaasomaniku eest kantud.