Asjaajamine Vene Föderatsiooni pädevate asutustega pärast Eesti–Vene õigusabilepingu lõppemist

18. märtsil 2025 lõppes Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vaheline leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades.

Seoses õigusabilepingu lõppemisega muutus Eesti ja Venemaa vahel ametlike dokumentide tunnustamise ja kasutamise kord. Kui õigusabilepingu kehtimise ajal tunnustasid Eesti Vabariik ja Venemaa Föderatsioon teineteise ametlikke dokumente üldjuhul ilma täiendava kinnitamiseta, siis edaspidi võib dokumentide kasutamiseks teises riigis olla vajalik nende ehtsuse kinnitamine apostilliga.

Apostill on tunnistus, millega kinnitatakse dokumendile allakirjutanud isiku pädevust, allkirja ehtsust ning vajaduse korral dokumendil oleva pitseri või templi ehtsust. Apostill ei kinnita dokumendi sisu ega selles kajastatud asjaolude õigsust, vaid üksnes avalikul dokumendil oleva allkirja, allakirjutanud isiku pädevuse ning vajaduse korral pitseri või templi ehtsust.

Eestis väljastavad apostille notarid. Apostillida saab üksnes Eestis väljastatud ametlikke dokumente, näiteks haridust tõendavaid dokumente, registriväljavõtteid ja notariaalseid dokumente.

Kui Eestis väljastatud ametlik dokument tuleb esitada Venemaa Föderatsioonis, saab apostilli taotleda ükskõik millise Eesti notari juures. Kui Venemaal väljastatud ametlik dokument tuleb esitada Eesti asutusele, tuleb dokument eelnevalt apostillida Venemaa pädevas asutuses.

Kasulikud viited

* Notarite nimekiri ja kontaktandmed: https://www.notar.ee/et/notarid/nimekiri? 
* Eestis väljastatud ametlike dokumentide apostillimine: https://www.notar.ee/et/teabekeskus/apostillimine? 
* Apostilliregister ja apostilli taotlemise võimalused: https://www.notar.ee/et/registrid/apostilliregister? ja https://apostill.notar.ee/Avalik/ApostilliKontrollimine? 
* Justiits- ja Digiministeeriumi kontaktandmed: https://www.justdigi.ee/kontaktid-pressile 

Taotluste edastamine Venemaa Föderatsiooni pädevatele asutustele

Seoses õigusabilepingu lõppemisega muutus ka õigusabitaotluste edastamise kord Venemaa Föderatsiooni pädevatele asutustele.

Justiits- ja Digiministeerium kui keskasutuse kaudu on edaspidi võimalik edastada üksnes selliseid taotlusi, mille suhtes kohaldub muu rahvusvaheline leping või konventsioon.

Lapse tagastamise ja suhtlusõigusega seotud menetlused

Lapse tagastamise ja suhtlusõiguse menetlustes on võimalik taotlusi edastada 1980. aasta Haagi konventsiooni alusel.

Laste heaolu ja lastekaitsealased taotlused

Laste heaolu puudutavaid päringuid ja muid lastekaitsealaseid taotlusi on võimalik edastada 1996. aasta Haagi konventsiooni alusel.

Dokumentide kättetoimetamise ja tõendite kogumise taotlused

Kohtu- ja kohtuväliste dokumentide kättetoimetamise taotlusi saab edastada 1965. aasta Haagi konventsiooni alusel.

Tõendite kogumise taotlusi saab edastada 1970. aasta Haagi konventsiooni alusel.

Taotlused, mida ei saa enam Justiits- ja Digiministeeriumi kaudu edastada

Juhul kui puudub kahepoolne leping või muu rahvusvaheline õiguslik alus, ei ole taotluste edastamine Justiits- ja Digiministeeriumi kui keskasutuse kaudu enam võimalik.

Sellisteks juhtudeks võivad olla näiteks:

* elatise piiriülese sissenõudmise taotlused;
* lapse hooldusõigust puudutavate lahendite edastamine ja täitmine;
* täiskasvanud isikute eestkostet puudutavate lahendite edastamine;
* notarite päringud;
* isikute päringud perekonnaseisu ja tööstaaži kohta.

Sellistel juhtudel tuleb isikul pöörduda otse vastava Venemaa Föderatsiooni pädeva asutuse poole või kasutada muid võimalikke õiguskaitsevahendeid.

Eesti kohtulahendite tunnustamine ja täitmine Venemaa Föderatsioonis

Selleks, et Eestis tehtud kohtulahendit oleks võimalik Venemaa Föderatsioonis täita, võib olla vajalik, et Venemaa pädev kohus tunnustaks Eesti kohtulahendit.

Kuna Eesti ja Venemaa vahel puudub selles valdkonnas kehtiv kahepoolne rahvusvaheline leping, tuleb isikul ise välja selgitada Venemaa pädevalt kohtult või muult asutuselt:

* kas Eesti kohtulahendi tunnustamine ja täitmine on võimalik;
* millised dokumendid tuleb esitada;
* millises keeles dokumendid peavad olema;
* millised võivad olla menetluskulud ja riigilõivud.

Üldjuhul võib vajalik olla Eesti kohtulahendi kinnitatud ärakiri, taotlus välisriigi pädevale asutusele, vajaduse korral võlgnevuse arvestus ning muud asjakohased dokumendid. Dokumendid tuleb vajaduse korral tõlkida välisriigi ametlikku keelde või keelde, mida vastav riik aktsepteerib.

Sama põhimõte kehtib ka Venemaa Föderatsioonist Eestisse saabuvate taotluste puhul. Isikud või asutused võivad esitada avalduse Eesti pädevale kohtule, arvestades, et Eesti kohtumenetluse töökeel on eesti keel ning menetlusega võivad kaasneda kohtukulud.

Lisaküsimuste korral saab pöörduda Justiits- ja Digiministeeriumi poole.