Asjaajamine Vene Föderatsiooni pädevate asutustega pärast Eesti – Vene õigusabilepingu lõppemist

18. märtsil 2025 lõppes Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vaheline leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades (Välisministeeriumi teadaanne–Riigi Teataja). Seoses sellega muutub riikidevaheline dokumentide tunnustamise kord. Kui õigusabilepingu kehtimise ajal aktsepteerisid Eesti Vabariik ja Venemaa Föderatsioon üksteise ametlikke dokumente ilma täiendava kinnitamiseta, siis edaspidi on vaja dokumentide ehtsust tõendada apostilliga. Apostill on tunnistus, millega kinnitatakse allkirja või dokumendil oleva pitseri või templi ehtsust või allakirjutanud isiku pädevust.

Eestis väljastavad apostille notarid, kellel on võimalik apostillida üksnes Eestis väljastatud ametlikke dokumente (nt koolidiplom, registriväljavõte, notariaalne volikiri). Kui Teil on vaja esitada Eestis väljastatud ametlik dokument Venemaal, saate apostilli taotleda ükskõik millise Eesti notari juures. Notari tasu dokumendi apostillimise eest on 22,35 eurot, millele lisandub käibemaks. Kui Teil on vaja esitada Eesti asutusele Venemaal välja antud ametlik dokument, tuleb see eelnevalt apostillida Venemaa pädevas asutuses.

Kasulikud viited:
 

• Notarite nimekiri 
• Eestis väljastatud ametlikke dokumentide apostillimine 
• Venemaa pädevate asutuste loetelu 
• Venemaa riiklike teenuste portaal

Seoses õigusabilepingu kehtivuse lõppemisega muutub ka taotluste edastamise kord Venemaa Föderatsiooni pädevatele asutustele. Justiits- ja Digiministeeriumi kui keskasutuse vahendusel on ka edaspidi võimalik edastada järgmised õigusabitaotlused, kuivõrd kohaldub rahvusvaheline instrument (konventsioon):

• Lapse tagastamise ja suhtlusõiguse menetluses: Haagi 1980.a konventsiooni alusel. Konventsioon on kättesaadav siin: HCCH | #28 - Full text ja Lapseröövi suhtes tsiviilõiguse kohaldamise rahvusvaheline konventsioon–Riigi Teataja. Täiendav info rahvusvahelise lapseröövi osas, sh taotluse näidis, on leitavad siin;
• Laste heaolu puudutavad päringud ja muud lastekaitsealased taotlused: Taotluste edastamine on võimalik Haagi 1996.a konventsiooni alusel (Vanema kohustuste kindlaksmääramise ja laste kaitse abinõude rakendamise pädevuse, kohaldatava õiguse, abinõude tunnustamise, rakendamise ja koostöö konventsioon, kättesaadav siin: HCCH | #34 - Full text ja siin: Vanema kohustuste kindlaksmääramise ja laste kaitse abinõude rakendamise pädevuse, kohaldatava õiguse, abinõude tunnustamise, rakendamise ja koostöö konventsioon–Riigi Teataja);
• Dokumentide kättetoimetamise ja tõendite kogumise taotlused. Dokumentide kättetoimetamise taotlusi on edaspidi võimalik edastada Haagi 1965. a konventsiooni alusel (Tsiviil- ja kaubandusasjade kohtu- ja kohtuväliste dokumentide välisriikides kätteandmise konventsioon, kättesaadav siin: HCCH | #14 - Full text ja siin: Tsiviil- ja kaubandusasjade kohtu- ja kohtuväliste dokumentide välisriikides kätteandmise konventsioon–Riigi Teataja). Praktiline info Venemaa Föderatsiooni osas on leitav siin: HCCH | Authority;
• Tõendite kogumise taotlusi on edaspidi võimalik edastada Haagi 1970. a konventsiooni alusel (Tsiviil- ja kaubandusasjades välisriigis tõendite kogumise konventsioon, kättesaadav siin: HCCH | #20 - Full text ja siin: Tsiviil- ja kaubandusasjades välisriigis tõendite kogumise konventsioon–Riigi Teataja). Praktiline info Venemaa Föderatsiooni osas on leitav siin: HCCH | #20 - Authorities;

Taotlused, mille edastamine Justiits- ja Digiministeeriumi kui keskasutuse vahendusel ei ole edaspidi enam võimalik, kuivõrd puudub kahepoolne leping või muu rahvusvaheline instrument:

• Elatise piiriülese sissenõudmise taotlused: Venemaa Föderatsioon ei ole liitunud Haagi 2007.a nn ülalpidamiskohustust käsitleva konventsiooniga (konventsioon kättesaadav siin: HCCH | #38 - Full text) ega mõne muu rahvusvahelise instrumendiga, mille alusel oleks taotluste edastamine võimalik Justiits- ja Digiministeeriumi vahendusel. Sellest tulenevalt tuleb edaspidi pöörduda otse kohtusse. Kohtusse pöördumisel tuleb arvestada keelenõudeid ning asjaolu, et kaasneda võivad kohtukulud;
• Lapse hooldusõigust puudutavate lahendite edastamine ja täitmine;
• Täiskasvanud isikute eestkostet puudutavad lahendite edastamine;
• Notarite päringud;
• Isikute päringud, mis puudutavad perekonnaseisu, tööstaaži. Sissetulevate taotluste puhul on isikutel võimalik pöörduda võimalikku kaasabi saamiseks otse Rahvusarhiivi, Perekonnaseisuameti või muu pädeva asutuse poole vastavalt taotluse liigile.

Justiits- ja Digiministeeriumile teadaolevalt selleks, et Eestis tehtud kohtulahendit oleks Venemaa Föderatsioonis võimalik täita, on vajalik esmalt kohtulahendi täidetavaks tunnistamine sealse kohtu poolt. Kuivõrd rahvusvaheline instrument Eesti ning vastava riigi (antud juhul Venemaa Föderatsioon) vahel puudub, on taotlejatel võimalik omal algatusel uurida vastava riigi kohtust või muult pädevalt asutuselt, kas Eesti kohtuotsuse tunnustamine ja täitmine on võimalik ning mis dokumente, mis keeles ja kuhu selleks esitama peab ning kui suur on võimalik kohtulõiv. Samuti taotlejatel võimalik uurida võimalusi riigi õigusabi saamise osas. Kui lahend on välisriigi kohtus tunnustatud, saab pöörduda ka vastava riigi kohtutäituri vm pädeva täitevasutuse poole. Reeglina on välisriigi kohtule vajalik esitada Eesti kohtulahendi kinnitatud ärakiri, taotlus välisriigi pädevale asutusele, vajadusel võlgnevuse kalkulatsioon ning muud asjakohased lisadokumendid. Dokumendid peaksid olema edastatud tõlgituna välisriigi ametlikku keelde või välisriigi poolt aktsepteerivasse keelde (kui nt välisriik on deklareerinud, et dokumente on võimalik edastada inglise või mõnes muus keeles). Edastatavad dokumendid peavad olema käsitsi allkirjastatud.

Eelnimetatu kehtib ka sissetulevate taotluste puhul. Isikutel (või asutustel) on võimalik esitada avaldus Eesti pädevale kohtule. Eesti kohtute töökeeleks on eesti keeles ning arvestada tuleb võimalike kohtukuludega.

Lisaküsimuste puhul palume võtta ühendust aadressil: [email protected].