Korteri ostmine abikaasade varaühisuse korral ja võimalik seadusemuudatus

Tere! Küsimus seoses korteri omamise õigusega. Minul on eesti kodakontsus, abikaasal on vene kodakontsus ning tähtajaline elamisluba. Oleme abielus juba 10a. Meil on soov võtta pangalaen ning osta korter. Alates 2027 jaanuarist ei saa ta enam enda nimele korterit osta. Kas on juriidiliselt võimalik võtta pangalaen kahepeale aga korteri omanikuks saan ainult mina? Kui ei saa, siis mis variandid meil oleksid? (meil on varaühisus abielu reziim) Aitäh vastuse eest!

Kehtiva õiguse järgi ei keela Venemaa kodakondsus ja tähtajaline elamisluba Eestis korteri ostmist. Kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse (KAOKS) § 2 lg 4 kohaselt ei kohaldata seda seadust korteriomandi omandamisele.
Teie soovitud lahendus, kus võtate ühise pangalaenu, kuid korteri ainuomanikuna saate üksnes teie on põhimõtteliselt võimalik. Kui teie varasuhtele kohaldub Eesti õigus, saate arutada notariga abieluvaralepingu sõlmimist, millega on võimalik määrata, et valite edaspidiseks varasuhteks varalahususe varasuhte (perekonnaseadus § 59) või määrate, et omandatav korter saab olema üksnes teie lahusvara (perekonnaseaduse § 27 lg 4). Kindlasti tuleks küsida nõusolekut ka pangalt, et kas pank on nõus, et abikaasa osaleb laenulepingus omanikuks saamata. Kui te peate silmas kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (990SE), siis selle eesmärk on keelata pikaajalise elaniku elamisloata või alalise elamisõiguseta Venemaa ja Valgevene kodanikel, nende riikide ettevõtetel ning juriidilistel isikutel, milles nad on tegelikud kasusaajad, kinnisasja omandamine kogu Eesti Vabariigi territooriumil. Keeld ei ole tagasiulatuv ega puuduta isikuid, kellel on pikaajaline elamisluba või alaline elamisõigus. Arvestama peab eelnõu puhul sellega, et tegemist ei ole kehtiva seadusega. Eelnõu lõplik sisu ja selle muudatused ei ole veel teada, mistõttu selle võimalikku mõju teie olukorrale ei ole täna võimalik hinnata. Selgema õigusliku hinnangu saab anda pärast seaduse vastuvõtmist ja lõpliku redaktsiooni avaldamist.