Võrdne kohtlemine töökohal
Palun teie seisukohta, kas alljärgnev olukord on kooskõlas kehtiva seadusandlusega ning kas mul on õiguslik alus nõuda palgatõstmist või võrdset töötasu. Alustasin tööd X hotellis 2024. aastal. Tööle asumisel lepiti kokku, et katseajal (4 kuud) on minu töötasu 1000 eurot bruto ning pärast katseaja lõppu tõstetakse palk 1300 euroni bruto, mis vastab samal ametikohal töötavate kolleegide töötasule. Pärast katseaja möödumist pöördusin tööandja poole palgatõusu osas, kuid mulle vastati, et minu töökogemus ei ole piisav ning seetõttu ei peeta õigeks maksta mulle sama palka nagu teised töötajad. Samas lubati, et ühe aasta möödumisel palk tõstetakse. Tänaseks olen Toila SPA hotellis töötanud ligikaudu 1,5 aastat, kuid tööandja seisukoht ei ole muutunud — jätkuvalt viidatakse ebapiisavale töökogemusele. Samal ametikohal (bussijuht / torulukksepp) töötab kokku neli inimest, sealhulgas mina. Meil kõigil on samad töötingimused, tööülesanded, vastutus ning töötundide maht. Soovin teada: kas tööandjal on õigus maksta samal ametikohal ja samadel tingimustel töötavatele töötajatele erinevat töötasu, tuginedes üksnes töökogemusele; kas mul on seaduslik alus nõuda samaväärset töötasu teiste samal ametikohal töötavate töötajatega; kas sellises olukorras on põhjendatud pöörduda Tööinspektsiooni poole.
"Võrdse kohtlemise seaduse" (VõrdKS) eesmärk on tagada isikute kaitse diskrimineerimise eest rahvuse, rassi, nahavärvuse, usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse sättumuse alusel (VõrdKS § 1 lg 1). Võrdse kohtlemise põhimõte tähendab, et ei esine diskrimineerimist nimetatud tunnuste alusel (VõrdKS § 3 lg 1).
Diskrimineerimine on kaudne, kui näiliselt neutraalne säte, kriteerium või tava seab isikud VõrdKS § 1 lõikes 1 nimetatud tunnuse alusel teistega võrreldes ebasoodsamasse olukorda, välja arvatud juhul, kui sättel, kriteeriumil või taval on objektiivne õiguspärane eesmärk ning selle eesmärgi saavutamise vahendid on asjakohased ja vajalikud (VõrdKS § 3 lg 4).
Kui tööandja maksab samal ametikohal ja samadel tingimustel töötavatele töötajatele erinevat töötasu, tuginedes üksnes töökogemusele, ja see erinev kohtlemine ei ole seotud VõrdKS § 1 lõikes 1 nimetatud tunnustega, ei ole see otsene diskrimineerimine. Kui aga töökogemuse kriteerium seab töötajad ebasoodsamasse olukorda mõne VõrdKS § 1 lõikes 1 nimetatud tunnuse (nt vanuse) alusel, on tegemist kaudse diskrimineerimisega, välja arvatud juhul, kui sellel on objektiivne õiguspärane eesmärk ning selle saavutamise vahendid on asjakohased ja vajalikud (VõrdKS § 3 lg 4). Vanuse alusel erinev kohtlemine on lubatud, kui sellel on objektiivne ja mõistlik tööhõivepoliitikat, tööturgu, kutseõpet või sotsiaalkindlustusteenuseid hõlmav õiguspärane eesmärk ning selle eesmärgi saavutamise vahendid on asjakohased ja vajalikud (VõrdKS § 9 lg 2).