Ületunnitöö hüvitamine tasustatud vaba ajaga ja selle võrdlus rahalise hüvitamisega

Küsimus ületundide kohta. Kui ületunnid hüvitatakse tasustatud vaba ajaga, kas tööandja maksab siis tehtud ületundide ja sellele lisaks samas ulatuses antud vaba aja eest? Tööelu portaalist sain sellest nii aru, et põhimõtteliselt makstakse ületundide eest topelt tasu, kui seda hüvitatakse vaba ajaga, versus 1,5 kordsena koheselt välja makstes.

Jah, Teie arusaam on sisuliselt õige. Kui ületunnitöö hüvitatakse tasustatud vaba ajaga, saab töötaja ületunni tegemise eest tavapärase töötasu ning lisaks sama palju tasustatud vaba aega. Majanduslikult tähendab see ühe ületunni kohta kahe tunni tavapärase töötasu väärtust, kuid seda ei käsitata 2-kordse ületunnitasuna (Töölepingu seadus § 44; Tööelu portaal).

Kui tööandja ja töötaja lepivad kokku ületunnitöö rahalises hüvitamises, makstakse ületunni eest 1,5-kordset töötasu ning tasustatud vaba aega ei anta. Töölepingu seaduse kohaselt on tasustatud vaba aeg ületunnitöö hüvitamise esmaseks viisiks ning rahaline hüvitamine eeldab poolte kokkulepet (Töölepingu seadus § 44).

Näiteks kui töötaja teeb ühe ületunni ja tema tavapärane tunnitasu on 10 eurot, siis tasustatud vaba ajaga hüvitamisel saab ta 10 eurot ületunnina tehtud töö eest ning hiljem ühe tunni tasustatud vaba aega, mille eest makstakse samuti 10 eurot. Töötaja saab seega tasu kahe erineva tunni eest: ühe tunni eest, mille ta töötas ületunnina, ja ühe tunni eest, mil ta hiljem puhkab tööandja kulul. Kokku vastab selle ületunni hüvitamine kahe tunni tavapärase töötasu väärtusele (Töölepingu seadus § 44; Tööelu portaal).

Oluline on siiski eristada tasustatud vaba ajaga hüvitamist 2-kordsest ületunnitasust. Seadus ei sätesta, et ületunnitöö eest makstakse 200% töötasu. Tasustatud vaba aja eesmärk on hüvitada ületunnitöö tõttu saamata jäänud puhkeaeg, mistõttu töötaja saab lisaks ületunnil töötatud aja eest makstavale töötasule ka samas ulatuses tasustatud puhkeaega (Töölepingu seadus § 44; Tööelu portaal).

Rahalise hüvitamise korral makstakse ületunnitöö eest 1,5-kordset töötasu. See kõrgem tasumäär hüvitab nii tehtud töö kui ka puhkeaja, mida tasustatud vaba aja andmisel oleks töötajale eraldi võimaldatud. Sellisel juhul täiendavat tasustatud vaba aega ei anta (Töölepingu seadus § 44).

Ületunnitöö tegemine eeldab üldjuhul tööandja ja töötaja kokkulepet. Erandina võib tööandja nõuda ületunnitööd ettenägematute ja ajutiste asjaolude tõttu, eelkõige kahju tekkimise ärahoidmiseks (Töölepingu seadus § 44). Summeeritud tööaja arvestuse korral selgub ületunnitöö üldjuhul arvestusperioodi lõpul (Töölepingu seadus § 44; Tööelu portaal). Seadus ei sätesta täpset tähtaega, millal tasustatud vaba aeg tuleb anda, kuid selle eesmärk on taastada ületunnitöö tõttu vähenenud puhkeaeg. Seetõttu tuleks kompenseeriv vaba aeg anda võimalikult kiiresti pärast ületunnitöö tegemist. Summeeritud tööaja arvestuse korral on seda üldjuhul võimalik teha järgmise arvestusperioodi jooksul (Tööelu portaal). Kui tööleping lõpeb enne, kui tasustatud vaba aeg on töötajale antud, tuleb hüvitamata ületunnitöö hüvitada rahas (Töölepingu seadus § 44; Riigikohtu lahend 2-22-16497/30).