Töötasu muutmine kokkuleppel
Töötan eriõena (EMO), kus alates 2025. aasta juulist on toimunud eriõe vastuvõtud. Alates 2025. aasta septembrist on neid vastuvõtte tehtud ka öistes vahetustes. Kuni 2026. aasta märtsini tasustati eriõe vastuvõtte ühtsetel alustel sõltumata sellest, kas vastuvõtt toimus päevasel või öisel ajal. Selline praktika kehtis järjepidevalt ligikaudu 7 kuu jooksul ning tööajakavad kinnitati eelnevalt. 17.03.2026 edastas kliiniku õendusjuht e-kirja, milles teavitas, et edaspidi tasustatakse eriõe vastuvõtte üksnes päevases vahetuses. Samas on märgitud, et muudatus rakendub alates 01.03.2026, st tagasiulatuvalt. Töö perioodil 01.03–17.03.2026 on selleks ajaks juba tehtud. Minu tööleping näeb ette töötamise vahetustes, sh öösiti. Eriõe vastuvõtu sisu, vastutus ega kvalifikatsiooninõuded ei muutu sõltuvalt tööajast. Minule teadaolevalt puudub kirjalik regulatsioon, mis piiraks eriõe vastuvõtu tasustamist ainult päevase tööajaga. Küsimused 1. Kas tööandjal on õigus muuta töötasu arvestamise aluseid ühepoolselt ning rakendada neid tagasiulatuvalt juba tehtud tööle? 2. Kas pikaajaline (ca 7 kuud kestnud) ühtne tasustamise praktika võib kujuneda töötingimuse osaks, mille muutmine eeldab poolte kokkulepet? 3. Kas tööandjal on õigus käsitleda sama sisuga tööd (eriõe vastuvõtt EMOs) erinevalt sõltuvalt sellest, kas töö toimub päeval või öösel, kui selline eristus ei ole eelnevalt kokku lepitud ega kirjalikult reguleeritud? 4. Kas selline tegevus võib olla vastuolus töölepingu seaduse sätetega (nt TLS § 5, § 12, § 28) või võrdse kohtlemise põhimõttega? 5. Millised on töötaja õiguskaitsevõimalused olukorras, kus tööandja rakendab selliseid muudatusi? Palun võimalusel: • viidata asjakohastele õigusnormidele ja praktikale; • anda hinnang tööandja tegevuse õiguspärasusele tervikuna.
Tööandja ei tohi ühepoolselt muuta töötasu arvestamise aluseid ega rakendada neid tagasiulatuvalt juba tehtud tööle. Töölepingu tingimuste muutmine, sh töötasu arvestamise alused, eeldavad poolte kokkulepet. Tagasiulatuv muudatus on lubamatu, sest töötasu maksmise kohustus tekib tehtud töö eest ning töötaja peab teadma, millistel tingimustel tööd teeb.
Töötaja võib:
- nõuda kokkulepitud või praktikas kujunenud töötasu (§ 29 lg 9);
- vaidlustada tööandja ühepoolsed ja tagasiulatuvad muudatused töövaidluskomisjonis või kohtus;
- nõuda tööandjalt kirjalikku selgitust muudatuste kohta (§ 5 lg 3, 4);
- pöörduda ametiühingu või usaldusisiku poole;
- esitada nõude võrdse kohtlemise rikkumise korral.
Tavaliselt on haiglates kollektiivlepingud. Kui Teil on kollektiivleping, siis peaksite pöörduma töötajate esindaja ehk usaldusisiku poole.
- Kollektiivleping on tööandja ja töötajate esindaja vahel sõlmitud kokkulepe, mis võib reguleerida töötasu, tööaega, tasustamise aluseid, lisatasusid ja muid töötingimusi.
- Kui kollektiivlepingus on sätestatud eriõe vastuvõttude tasustamise kord või töötasu arvestamise alused, siis tuleb tööandjal järgida kollektiivlepingut ning töötingimuste muutmine eeldab läbirääkimisi ja kokkulepet töötajate esindajaga.
- Tööandja ei tohi muuta töötingimusi ühepoolselt ega rakendada muudatusi tagasiulatuvalt, kui kollektiivleping reguleerib vastavat küsimust.
- Kollektiivleping võib ette näha ka eraldi protseduuri töötingimuste muutmiseks (nt teavitamise, konsulteerimise või läbirääkimiste kohustuse).
Erandid ja/või tähtajad
- Kui kollektiivlepingus on sätestatud muudatusi lubav kord, tuleb järgida seal kehtestatud tähtaegu ja protseduure.
- Tööandja peab kollektiivlepingu tingimusi järgima kogu kollektiivlepingu kehtivusaja jooksul.