Töötaja vastutus kahju eest

Olen potentsiaalse tööandjaga töölepingu projekti arutelu käigus. Suurt kahtlust tekitab mulle materiaalse vastutuse osa, mis tundub panevat liigset vastutust mistahes probleemide tekkimisel. Kas teie annate sellisele olukorrale hinnangu? See on ühe A4 lehekülje pikkune. Lisaks on ka mõned selgitused tööandja esindajalt minu küsimustele selle kohta. Tööandja esindaja vastab ka, et tegemist on standardse lepingu vormiga, mida rakendatakse kõigile töötajatele ehk muuta pole võimalik. Olen ka Töötukassa arvel ning kui ma keeldun, siis peaks see olema väga põhjendatud – ehk on vaja teiepoolset kirjalikku hinnangut. Kas teie osutate sellist teenust?

Materiaalse (varalise) vastutuse kokkulepe töölepingus on lubatud, kuid selle kehtivus on seadusega rangelt piiratud. Tööandja ei tohi panna töötajale piiramatut või ebamõistlikku vastutust mistahes probleemide korral. Kokkulepe kehtib ainult siis, kui see on kirjalik, selgelt piiritletud (ruumiliselt, ajaliselt, esemeliselt), varale on ligipääs ainult töötajal või kindlaksmääratud töötajate ringil, on kokku lepitud rahaline ülempiir ning tööandja maksab töötajale mõistlikku hüvitist vastutuse ülempiiri arvestades. Teisisõnu varalise vastutuse tingimuse lisamisel töölepingusse panemise korral peab tööandja maksma töötajale palgalisa.

Töötaja vastutus võib olla:

1. Süüline. Töötaja peab olema tööandjale lojaalne ja täitma töökohustusi vajaliku hoolsusega oma parimate teadmiste ja oskuste järgi pidades silmas tööandja kasu. Kui töötaja ei täida vajaliku hoolsusega tööülesandeid ja sellest lähtuvalt tekib tööandjale varaline kahju, on töötaja osaliselt vastutab tekkinud kahju eest. Süüliseks vastutuseks loetakse hooletust, rasket hooletust ja tahtlust. Siinkohal tuleb vastutus seaduse alusel.

2. Lepinguline ehk varaline vastutus
Varalise vastutuse kokkulepe tähendab, et töötaja võtab vastutuse talle tööülesannete täitmiseks antud vara säilimise eest, sõltumata süüst. Selline kokkulepe kehtib ainult juhul, kui:

• see on sõlmitud kirjalikult;
• kokkulepe on ruumiliselt, ajaliselt ja esemeliselt mõistlikult ning töötajale äratuntavalt piiritletud;
• varale on ligipääs ainult töötajal või kindlaksmääratud töötajate ringil;
• on kokku lepitud vastutuse rahaline ülempiir;
• tööandja maksab töötajale vastutuse ülempiiri arvestades mõistlikku hüvitist.

Kui kokkulepe ei vasta neile tingimustele, on see kehtetu. Tööandja ei tohi panna töötajale ebamõistlikku või piiramatut vastutust, näiteks kogu ettevõtte vara eest või olukordades, kus töötaja ei saa vara säilimist mõjutada. Samuti peab kokkulepe olema selgelt arusaadav ja konkreetne, mitte üldsõnaline.

Lepingulise varalise vastutuse sõlmimisel tasub põhjalikult läbi rääkida töötaja töökohustused, et töötajal oleks selge, millise osa eest töötaja täpselt vastutab ja kas see osa on töötaja tegevusest sõltub. Teisisõnu, kas vastutuse osa, mida lepinguga kokku lepitakse sõltub töötaja hoolsusest.