Tööajanorm

Olen töötaja, kelle tööaega arvestatakse summeeritud tööaja arvestuse alusel (graafikujärgne töötamine). Viibisin arsti otsusel avatud ja lõpetatud töövõimetuslehel ajavahemikus 09.–10.12.2025. Tööandja seisukoha kohaselt väheneb minu tööajanorm ainult nende tundide võrra, mis olid töövõimetuse perioodil graafikus planeeritud (antud juhul 10.12. kuupäeval 16 tundi), kuna ülejäänud 8 tundi 24-tunnisest vahetusest pidanuksin tööandja hinnangul töötama 11.12 kuupäeval, mil töövõimetusleht enam ei kehtinud. Tööandja leiab, et sellest tulenevalt tekivad mul alatunnid, mida tuleb hiljem „järgi teha“, ning väidab, et töövõimetusest tingitud normtundide puudujääk on seaduslik alus töötasu vähendamiseks või järeltöö nõudmiseks. Küsimus: Kas töölepingu seaduse kohaselt on tööandjal õigus vähendada töötaja töötasu või lugeda töövõimetusest (haiguslehel viibimisest) tekkinud normtundide puudujääki töötaja alatundideks ning nõuda nende hilisemat järeletegemist, arvestades, et töövõimetus on töötajast mittesõltuv põhjus ja tööaega arvestatakse summmeeritult (TLS § 43 lg 3)?

Tööandja on eelkõige kohustatud kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ning andma selgeid ja õigeaegseid korraldusi (TLS § 28 lg 2 p 1). Kui Teie haigus langes graafikujärgsele töötamise ajale, saanuks tööandja samal arvestusperioodil graafikusse muudatusi teha selliselt, et Teie normtunnid täis tuleksid. Teises arvestusperioodis töötundide nn "tasa tegemise" ei ole lubatud ja selliselt tekiksid töötajal ületunnid.

Kui töötaja on töövõimeline ja töö tegemiseks valmis, kuid ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole andnud tööd, ei ole teinud töö tegemiseks vajalikku toimingut või on muul viisil töö vastuvõtmisega viivitanud, peab tööandja maksma töötajale keskmist töötasu (TLS § 35). See kohustus kehtib, välja arvatud juhul, kui töö andmata jätmise on põhjustanud töötaja süü (TLS § 35). Töötajal ma kirjeldatud olukorras süüd ei näe.

Erandina on tööandjal õigus töötasu vähendada, kui ta ei saa ettenägematutest, temast mitteolenevatest majanduslikest asjaoludest tulenevalt anda töötajale kokkulepitud ulatuses tööd (TLS § 37 lg 1). Sellisel juhul võib tööandja töötasu kuni kolmeks kuuks 12-kuulise ajavahemiku jooksul vähendada mõistliku ulatuseni, kuid mitte alla Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära, kui kokkulepitud töötasu maksmine oleks tööandjale ebamõistlikult koormav (TLS § 37 lg 1).

Seega on tööandjal kaks alternatiivset õiguslikult korrektset võimalust:

1. muuta töögraafikut selliselt, et tööajanorm oleks kaetud

2. Maksta töötasu ka nn alatundide eest, kui tööandja ei pea võimalikuks töö ümberkorraldust selliselt, et ka Teile oleks tagatud tööajanormi täitmine