Summeeritud tööaja korral tööaja planeerimine ja ületunnitöö

Mul on summeeritud tööaeg.Kui normtunde on 160 ja tööandja lisab lisapäevi selliselt,et töötunde tuleb 196,siis kas tal on õigus seda teha ilma minu nõusolekuta.Ja veel mitu kuud järjest. Tööandja väidab,et tal on see õigus lisapäevi juurde panna Tööpäev on 12 tunnine ja ka öised vahetused. Kas ma pean käima tõesti ühes kuus peaaegu 200 tundi tööl?

Summeeritud tööaja korral võib tööandja koostada töögraafiku selliselt, et töötundide arv on ühes kuus suurem kui selle kuu kalendaarne tööajanorm. See tuleneb summeeritud tööaja olemusest: tööaega arvestatakse kokkulepitud arvestusperioodi, mitte üksnes ühe kalendrikuu kaupa. Seega ei ole näiteks olukord, kus ühe kuu tööajanorm on 160 tundi, kuid graafikusse on planeeritud 196 tundi, iseenesest veel käsitatav ületunnitööna, kui töötundide arv tasakaalustatakse sama arvestusperioodi jooksul.

Samas ei tähenda summeeritud tööaja rakendamine seda, et tööandja võib töötajale piiramatult lisapäevi määrata. Kui arvestusperioodi lõpus on töötaja tegelikult töötatud tundide arv suurem kui tema kokkulepitud tööaeg, on tegemist ületunnitööga. Töölepingu seaduse (TLS) § 44 lõike 1 kohaselt tehakse ületunnitööd üldjuhul tööandja ja töötaja kokkuleppel. Tööandja ei või ületunnitööd tavapärase töökorraldusena ühepoolselt ette planeerida, välja arvatud seaduses sätestatud erandlikel juhtudel.

Kui ületunnitöö on siiski tegelikult tehtud, ei vabasta kokkuleppe puudumine tööandjat selle hüvitamise kohustusest. TLS § 44 lõigete 6 ja 7 kohaselt hüvitatakse ületunnitöö üldjuhul tasustatud vaba ajaga ületunnitööga võrdses ulatuses. Rahas hüvitamisel tuleb ületunnitöö eest maksta 1,5-kordset töötasu, kui pooled on rahalises hüvitamises kokku leppinud.

Seetõttu ei saa ka üksnes asjaolu põhjal, et töötajale on mitme kuu jooksul koostatud tavapärasest suurema töötundide arvuga graafik, automaatselt järeldada, et kõik sellised tunnid on ületunnid. Oluline on hinnata kogu arvestusperioodi. Kui tööandja aga kasutab pidevalt suure töötundide arvuga graafikuid selliselt, et tööaega ei ole võimalik arvestusperioodi jooksul tasakaalustada ning arvestusperioodi lõpus ületatakse töötaja kokkulepitud tööaega, tekib ületunnitöö.

Lisaks tuleb järgida tööaja ja puhkeaja piiranguid. TLS § 46 lõike 1 kohaselt ei tohi töötaja tööaeg koos ületunnitööga ületada keskmiselt 48 tundi seitsmepäevase ajavahemiku kohta kuni neljakuulise arvestusperioodi jooksul. Töötaja ja tööandja võivad teatud tingimustel kokku leppida ka pikemas tööajas, kuid selline kokkulepe peab olema kirjalik.

Kuna küsimuses on viidatud 12-tunnistele ja öistele vahetustele, tuleb arvestada ka TLS §-s 50 sätestatud öötöö piirangutega. Öötöötaja tööaeg ei tohi üldjuhul ületada keskmiselt kaheksat tundi 24-tunnise ajavahemiku kohta arvestusperioodi jooksul. Kui öötöö kujutab endast erilist ohtu tervisele või ohutusele, ei tohi tööaeg ületada kaheksat tundi iga 24-tunnise ajavahemiku jooksul.

Samuti peab tööandja tagama TLS §-des 51 ja 52 sätestatud puhkeaja. Töötajale peab üldjuhul jääma vähemalt 11 tundi järjestikust igapäevast puhkeaega ning summeeritud tööaja korral vähemalt 36 tundi järjestikust iganädalast puhkeaega.

Kokkuvõtvalt, summeeritud tööaja puhul ei ole töötaja jaoks määrav üksiku kuu töötundide arv, vaid kogu arvestusperioodi tööaeg. Tööandja võib tööaega arvestusperioodi jooksul ebaühtlaselt jaotada, kuid ta ei saa summeeritud tööaja sildi all ühepoolselt ja püsivalt töötajat ületunnitööle rakendada. Kui arvestusperioodi lõpus tekib kokkulepitud tööaega ületav töö, on tegemist ületunnitööga ning see tuleb hüvitada TLS § 44 kohaselt.

Kui soovite hinnata, kas konkreetne töögraafik on seaduslik, tuleb vaadata eelkõige töölepingus kokkulepitud tööaega, summeeritud tööaja arvestusperioodi pikkust ning selle perioodi graafikuid ja tegelikult töötatud tunde.