Millised hüvitised on töölepingu ülesütlemisel?
Tööandjal ja töötajal on õigus tööleping üles öelda üksnes töölepingu seaduses sätestatud alustel. Selle eesmärk on tagada töösuhte ülesütlemise läbipaistvus ja õiguskindlus. Töölepingu pooltel peab olema võimalik ette näha, millisel õiguslikul alusel ja millistel tingimustel saab töösuhte lõpetada.
Tööandja peab töölepingu lõppemise päeval maksma töötajale välja kõik väljateenitud, kuid veel maksmata summad (nn lõpparve). Kui töösuhte lõppemise päev langeb nädalavahetusele või riigipühale, tuleb lõpparve välja maksta sellele järgneval esimesel tööpäeval.
Sissenõutavateks nõueteks on eelkõige töötasu maksmise, kasutamata põhipuhkuse hüvitamise ning muude töölepingust või seadusest tulenevate rahaliste kohustuste täitmise nõuded. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel hakkab kulgema viivis. Töötaja peab tagastama tööandjale talle ette makstud puhkusetasu ulatuses, milles ta ei ole puhkust välja teeninud, kui seadusest ei tulene teisiti.
Töölepingu ülesütlemisel koondamise tõttu maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja ühe kuu keskmise töötasu ulatuses.
Lisaks sellele võib töötajal olla õigus saada Eesti Töötukassa kaudu töötuskindlustushüvitist töötuskindlustuse seaduses sätestatud tingimustel ja korras. Alates 1. jaanuarist 2026 on töötuskindlustushüvitise liigid sissetulekupõhine töötuskindlustushüvitis ja baasmääras töötuskindlustushüvitis. Töötuskindlustushüvitise saamise õigus, hüvitise suurus ja maksmise kestus sõltuvad seaduses sätestatud tingimuste täitmisest, sealhulgas töötuskindlustusstaažist ja töösuhte lõppemise alusest.
Tähtajalise töölepingu ülesütlemisel majanduslikul põhjusel, välja arvatud tööandja tegevuse lõppemisel või tööandja pankroti korral, maksab tööandja töötajale hüvitist ulatuses, mis vastab töötasule, mida töötajal oleks olnud õigus saada kuni töölepingu tähtaja saabumiseni.
Tähtaja lõpuni makstavat hüvitist ei kohaldata juhul, kui tööleping öeldakse üles vääramatu jõu tõttu või tööandja pankroti tõttu. Sellisel juhul kohaldatakse töölepingu seaduse § 100 lõiget 1 ning tööandja maksab töötajale koondamishüvitist ühe kuu keskmise töötasu ulatuses.
Kui töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üles põhjusel, et tööandja on töölepingut oluliselt rikkunud, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ning mõlema poole huve.
Kui tööandja teatab töölepingu ülesütlemisest ette lühema tähtajaga kui seaduses või kollektiivlepingus ette nähtud, on töötajal õigus saada hüvitist ulatuses, mida tal oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel.
Kui töötaja ütleb töölepingu üles vähem etteteatamistähtaega järgides ning tööandjale tekib sellest kahju, võib tööandja nõuda tekkinud kahju hüvitamist töölepingu seaduse § 74 alusel.