Konkurentsikeeld töölepingus

Teema: Konkurentsipiirang Küsimus: Töölepingus on punkt 'Konkurentsikeeld', kui ma nüüd ise vahetan töökohta ja lähen nt madalamale palgale, kuna pidin valima uue töökoha lähtudes konkurentsipiirangust töölepingus, siis kas tööandjal on kohustus tasuda lepingu punktist tulenevalt mulle hüvitist või saab ta sellest lihtsalt loobuda, kuna ma ei läinud konkurendi juurde. Kas üldse saab tööandja keelduda hüvitise maksmisest kui minu uue tööandja valikut on suunanud konkurentsi keeld töölepingus? Kes peab näitama initsiatiivi peale töölepingu lõppemist seoses konkurentsikeelu punktiga?

Konkurentsipiirangu kokkuleppe kohaselt ei tohi töötaja asuda ametisse tööandja konkurendi juures ega tegutseda tööandjaga samas tegevusvaldkonnas. Tööandja ei saa töötajal takistada töötamist sektoris, kus ta ise ei tegutse.  Töötajale ei saa olla keelatud igasugune töö konkurendi juures, vaid üksnes tegevused teisel töökohal, mis võib töötaja endise tööandja majandustegevust mõjutada (Riigikohtu otsus nr 2-15-16682/73)

TLS § 24 lg 1 kohaselt kehtib pärast töölepingu lõppemist kohaldatav konkurentsipiirangu kokkulepe üksnes juhul, kui see vastab järgmistele tingimustele:

1) see on vajalik, et kaitsta tööandja erilist majanduslikku huvi, mille saladuses hoidmiseks on tööandjal õigustatud huvi, eelkõige kui töösuhe võimaldab töötajal tutvuda tööandja klientidega või tootmis- ja ärisaladusega ning nende teadmiste kasutamine võib tööandjat oluliselt kahjustada;

2) see on ruumiliselt (geograafiline ulatus), ajaliselt (kehtivuse aeg) ja esemeliselt (kokkuleppe objekt) mõistlikult ning töötajale äratuntavalt piiritletud;

3) see on sõlmitud kirjalikult;

4) tööandja maksab töötajale konkurentsipiirangu kokkuleppest kinnipidamise eest pärast töölepingu lõppemist igakuist mõistlikku hüvitist;

5) see on sõlmitud kuni üheks aastaks arvates töölepingu lõppemisest.

Kui konkurentsipiirangu kokkulepe ei vasta kõigile tingimustele, siis on tegemist tühise kokkuleppega.

Konkurentsipiirangu eest makstava hüvitise suurus peab olema õiglane ja kompenseerima töökohavaliku piirangut, sest töötaja tegevusala ja töökoha vaba valik on piiratud (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-39-11)