Haigusleht

Palun juristi seisukohta järgmises tööõigusalases vaidluses. Minu töögraafiku kohaselt pidin 10. detsembril 2025 asuma tööle 24-tunnisesse vahetusse. 9. detsembri 2025 õhtul umbes kell 21.30 halvenes minu terviseseisund (rindkerevalu) ning pöördusin Põhja-Eesti Regionaalhaigla erakorralise meditsiini osakonda. Teavitasin samal õhtul ka oma otsest juhti. Pärast uuringuid ja ravi valu vähenes ning mind kirjutati samal ööl kodusele ravile. Selle juhtumi alusel avas minu perearst töövõimetuslehe ajavahemikuks 9.–10. detsember 2025. Arsti hinnangu kohaselt olin töövõimeline alates 11. detsembrist 2025, ning vastav kanne tehti tervise infosüsteemi. Minu tööandja personaliosakond on seisukohal, et kuna mul oli 10. detsembril planeeritud 24-tunnine vahetus, peaks töövõimetusleht kestma vähemalt kuni 11. detsembrini. Vastasel juhul tekivad tööajaarvestuses nn alatunnid. Personaliosakond on palunud mul pöörduda perearsti poole, et arst muudaks või parandaks töövõimetuslehe kestust. Minu küsimused juristile on järgmised: Kas tööandjal on õigus nõuda või eeldada, et töötaja taotleb perearstilt töövõimetuslehe muutmist üksnes seetõttu, et töögraafikus oli planeeritud 24-tunnine vahetus? Kas töövõimetuslehe kestus peab vastama töögraafiku loogikale (nt katma kogu 24-tunnise vahetuse) või määratakse see üksnes arsti meditsiinilise otsuse alusel kalendripäevade kaupa? Kas tööandjal on õigus lugeda töövõimetuse perioodil töötamata jäänud tunde „alatundideks“ ja kajastada neid töötaja tööajabilansis? Milline on sellises olukorras õiguslikult korrektne tööajaarvestuse käsitlus Töölepingu seaduse valguses? Soovin selgitust, kas tööandja seisukoht ja nõue pöörduda arsti poole töövõimetuslehe muutmiseks on õiguspärane.

Haigusleht avatakse arsti otsusel ja lõpetatakse samuti arsti otsusel. See on seotud töötaja terviseseisundiga ja tööajagraafikul sellega puutumust ei ole. Kindlasti ei saa arst tööandja soovi kohaselt väljastada haiguslehte pikemaks ajaks, kui töötaja terviseseisundist tulenevalt on vajalik.

Kui graafikujärgsel töötamisel tekivad nn alatunnid, tuleb töötajale maksta täistööajaga töötamise korral 

Graafikujärgne töötamine viitab sageli summeeritud tööaja arvestusele. Summeeritud tööaja arvestuse korral arvestatakse töötaja kokkulepitud tööaega seitsmepäevase ajavahemiku kohta arvestusperioodi jooksul (TLS § 43 lg 3).

Töövõimetuse lehel oldud aeg arvestatakse töölt eemal oldud ajana.