Elukoha müügi tulu maksuvabastus
Vähem kui aasta tagasi suri X, kelle korteri pärisid Y ja Z. Vahetult pärast X surma pani Y korteri müüki. Nüüd, kui korterimüük on jõudmas tehinguni, väidab Y, et kasutas korterit oma alalise elukohana ning soovib selle alusel saada maksuvabastust. Tegelikult aga ei elanud vahepealsel ajal korteris keegi, mida kinnitavad ka kommunaalarved ja naabrite ütlused. Soovin vastust järgmistele küsimustele: 1. Kuidas hinnatakse, kas pärija on pärandvara kasutanud alalise elukohana pärast pärandaja surma? Kas ainuüksi isiku ütlustest piisab alalise elukoha tõendamiseks või on vajalik rahvastikuregistris elukoha aadressi muutmine? 2. Kas maksuvabastus kehtib üksnes sellele pärijale, kes väidab end korterit alalise elukohana kasutanud, või ka teisele kaasomanikule?
Päritud kinnisasja müügilt saadud tulult tuleb maksta tulumaksu, kui müüja ei saa kasutada mõnd Tulumaksuseaduses ette nähtud tulumaksuvabastust. Üheks levinumaks on tulumaksuvabastus elukoha müügilt, mida saab kasutada siis, kui maksumaksja ise on kasutanud eluruume kuni müümiseni oma elukohana. Elukohana kasutamine ei ole tõendatud ega seotud rahvastikuregistrisse kantud elukohaaadressiga vaid see on igal üksikjuhtumil maksumaksja tõendamise küsimus. Tõendiks võivad olla nii arved, mis on väljastatud maksumaksjale, näitavad tarbimist ja mille on tasunud maksumaksja oma pangakontolt või mistahes muud tõendid, mis võimaldavad maksuhalduril jõuda veendumusele, et eluruumi kasutas just maksumaksja oma elukohana. Tõendeid ei pea esitama tuludeklaratsiooni lisana ja esialgu võib jääda mulje lihtsast viisist maksu tasumisest kõrvale hoida, ent maksuhaldur või nõuda tõendite esitamist ka hiljem ja kui elukohana kasutamine maksuhalduri hinnangul kinnitust ei leia, määratakse tulumaks tagantjärele.
Antud selgitused kehtivad mõlemale ühisomanikule (kaaspärijale) eraldi ja samaaegselt.