Boonusraha müügikäibest
Tere Olen ettevõtte müügidirektor ja lisatasu arvutatakse mulle minu vasutava osakonna brutokasumist x% Tööandja esitas nõude summas x€. See moodustab minu sissetuleku brutotasust ca 0,19%. Tööandja pole esitanud ühtegi dokumenti, mis seda nõude summat kinnitaks! Antud summa on tekkinud ettevõtte siseselt kus töötajad teevad tagantjärgi möödunud kuudesse kreeditarveid või müüvad minu osakonna alt klientidele unustades selle ära ja nii kuust-kuusse ja aastast-aastatesse. Allkirjastasin vastava nõusoleku, kuid lisasin sinna lause, mis kaitseks mind edasistest nõuetest (nii minu poolt kui vastu) sõnastuses: „Tööandja kinnitab, et alates 01.01.2026 Töötaja palgaarvestuse lisatasu fikseeritakse iga kuu 5 ndaks kuupäevaks ja seda tagasiulatuvalt enam ei muudeta“. See ettepanek ei sobinud. Tööandja ei ole mulle ühtgi kompromiss ettepanekut teinud vaid nõuab summat tagasi sundides mind allkirjastama vastavat kokkulepet. Tegin veel kompromiss ettepaneku jagada summa poolte vahel võrdselt, kuid see ka ei sobinud. Tegin analüüsi 2023-2024 aasta kohta ja sain tulemuseks, et saaksin esitada tööandjale nõude summas x vastavalt: Individuaalse töövaidluse lahendamise seadus § 6. Nõude esitamise tähtaeg lõige 3. Nüüd selle x€ juurde tagasi. Kuna mulle ei esitatud analüüs, siis võtsin ise andmed ja sain tulemuseks, et tööandja on eksinud ja mulle tasunud vähem summas x€ + x€ (2023-2024), kokku x€ Kontroll on koostatud ainult mulle ja mul tekib põhendamatu ebavõrdne kohtlemine. Tööandjaga oleme jõudnud arusaamale, et mõlemad soovime TVK vältida, aga nõudest tööandja ei loobu. Juhtisin tähelepanu, et antud vaidlemisega on ettevõte kaudset kahju kannatanud rohkem, kui nõude summa töötundideks arvestatuna. Ma ei tea mida edasi teha: Kui nõustun ja allkirjastan, siis tunnen, et see on ebaõiglane ja ettevõte lisatasu arvestamise süsteemi ei muuda ega nõua seda ka teistelt töötajatelt Nõustun, siis kui ettevõte jagab nõude 12 kuu peale ja vastavalt tasun Vaidlustan summa Saadan hoopis ettevõttele nõude ja mitte nõustumisel teen avalduse TVK Kompromissiks pole mul enam ideid Kuidas lahendada olukord
Kui lepingus on kokku lepitud, et boonus sõltub müügikäibest või muust majandustulemusest, siis boonusraha arvestamisel tuleb aluseks võtta tööandja vastava aasta kinnitatud majandusaasta aruanne.
Kui boonus maksti ekslikult suuremas summas, kui töötajal tegelikult oli õigus saada, on tegemist alusetult makstud tasuga.
Tööandjal on õigus alusetult makstud tasu tagasi nõuda, kuid seda tuleb teha mõistliku aja jooksul ja arvestada töötaja õigustega (nt töötasu sissenõudmise tähtaeg on 3 aastat). Tööandjal on õigus enam tasutud boonuse raha tagasi nõuda, kui töötaja andis ebaõigeid andmeid müügikäibe kohta ja tööandja ei oleks sellises suuruses boonust töötajale tasunud, kui ta oleks õigeid andmeid teadnud.
Küll aga tagasinõude õigus puudub, kui boonuseid on makstud vastavalt lepingus kokkulepitule. Seetõttu on lepingus vaja täpselt määrata boonustasu maksmise arvutamine. Kui lepingus on boonustasu kokkulepe ebamäärane, siis kohaldatakse lepingutingimusest arusaamist keskmise mõistliku inimese arusaamise järgi.
Töölepingut saab muuta ainult poolte kokkuleppel. See tähendab, et tööandja ega töötaja ei saa ühepoolselt töölepingu tingimusi muuta, vaid mõlemad osapooled peavad olema muudatustega nõus. Parim lahendus on alati kompromissi leidmine.
Kui Teil oli õigus suuremale töötasule või hüvitistele, mida tööandja Teile ei tasunud, siis tagant järgi saab saamata jäänud töötasu nõuda 3 aastat. Samuti saab saamata jäänud töötasu nõudega pöörduda töövaidluskomisjoni poole 3 aastat alates nõude sissenõutavaks muutumisest.
Kui kokkulepe kahe poole vahel ei õnnestu ja soovite vältida töövaidluskomisjoni pöördumist, siis on võimalus kaasata kolmas osapool. Näiteks, kui asutuses või ettevõttes on töötajate usaldusisik või personalispetsialist.
Konkreetselt lahendust, asjaoludega täpselt tutvumata, ei ole võimalik soovitada.