Viivis

Tere, mul jäid sissetulekute puudumise tõttu koroona aja kandis ca 3a korteri kommunaalid maksmata ja arvetel jooksis viivis, mis on ka arusaadav ja olin sellest teadlik. Olen saanud neid kommunaalide arveid nüüd tagantjärgi tasuda paari aasta jagu ära ja samuti jooksvalt esitatavad arved on viimased paar aastat tasutud õigeaegselt olnud. Viiviste arveid veel tasunud ei ole, kuna soovisin arved järjest maksimaalselt ära tasuda. Küsimus tekkis nüüd hiljuti sellest kui avastasin, et neid võlas olnud arveid, mida ma nüüd paari aasta jooksul ära tasunud olen, ei olegi viiviste arvestuses maha arvatud ja isegi neid viimase kahe aasta arveid mida olen tasunud õigeaegselt, on lisatud viiviste listi ja viivis jookseb ka nende pealt. Kas saan õigesti aru, et ühistul on õigus mitte lugeda mu tasutud arveid tasutuks ja ainult kogunevat viivist maha arvata? Kui nad ühtegi arvet ei loe tasutuks ja viivis muudkui koguneb, kuigi tasun iga kuu 2-3x suuremat summat kui jooksev kommunaalarve, siis mul pole lootuski jõuda arvete maksmiseni vaid tasun kogu aeg iga kuu kogunevaid ja seni kogunenud viiviseid, mis on enamus arvete korral juba kordades suuremad kui arved ise? Kas selline asi enam ei kehti, et viivised ei tohi ületada põhisummat? Kas on mingi lahendus? Maksan praegu nagu õhku, isegi õigeaegselt tasutud arvete pealt, mis on ikka nende arvates tasumata. Kõikide arvete maksmisel olen selgitusse pannud arve numbri, millise eest tasun. Ainult viivisarveid ei ole tasunud, va mõne, kuna arvanud, et ennem oleks vaja põhiarve ära tasuda ja siis viivis enam ei jookse selle pealt. Praeguseks aga viivis nii suur kogunenud kõikide pealt, sh õigeaegselt tasutud arved, ja iga kuu esitatakse uus viivisarve otsa, et pole lootuski seda saada tasutud, et arvete tasumiseni uuesti jõuda. Kas ainus variant on tõesti tarbimislaen võtta, et kõik korraga ära tasuda, et viivistest lahti saada? 

Kui korteriomanik peab korteriühistule tasuma mitmeid erinevaid kohustusi (nt. majandamiskulud, remondifond, viivised jne) ja tasutud summast ei piisa kõigi kohustuste täitmiseks, siis on esmalt korteriomanikul (võlgnikul) õigus määrata, millise kohustuse katteks makse läheb (VÕS § 88 lg 1).Kui korteriomanik ei ole määranud, millise kohustuse katteks makse arvestada, on korteriühistul (võlausaldajal) õigus seda teha, teatades sellest korteriomanikule mõistliku aja jooksul pärast makse tegemist, kui kohustus on sissenõutavaks muutunud ja seda ei ole vaidlustatud (VÕS § 88 lg 4).