Kaasomanike suhted
Tere. Miljööväärtuslikul alal ühel kinnistul asuvad 20. sajandi alguses ehitatud kaks kortermaja on ühes kaasomandis. Algse projekti järgselt on majade soklikorrustel asunud keldriruumid ning katuste all olnud külm pööning. Lepitakse kokku kasutuskord, notariaalse kasutuskorra alusel jagatakse ka keldri- ja pööninguruumide kasutusõigus kaasomanike vahel ära. Osad kaasomanikud võtavad kasutuskorra järgi nende kasutusse jäänud pööningu- ja keldriruumid eluruumidena kasutusse. Korralikku ehitusprojekti selle jaoks ei ole, suurem osa kaasomanikke toimetab ruume välja ehitades oma parima äranägemise järgi ja ei kooskõlasta oma tegevust teiste kaasomanikega. Mõne aja pärast selgub, et ei majade katused ega vundamendid ei ole projekteeritud arvestusega, et pööningutel ja keldrites on eluruumid: ühe maja valtsplekk-katuse all on mittehingav aluskate mille tõttu valgub kondensvesi pööningukorruse ruumidesse ja kahjustab sealset siseviimistlust. Mõlema maja vundamendil on suures osas puudu hüdroisolatsioon, mille tõttu saavad veekahjustusi soklikorruse eluruumid. Kahju saanud kaasomanikud hakkavad nõudma teistelt kaasomanikelt ühe maja katuse ümberehitust, mõlema maja vundamendile hüdroisolatsiooni paigaldamist ja nende töödega seotud kulude ühiselt katmist. Kas ja mille alusel on kahju saanud kaasomanike nõue põhjendatud? Kas ja mille alusel on teistel kaasomanikel võimalus nõudest keelduda? Kuidas tuleb kaasomandis olevate mitteeluruumide kasutuselevõtt eluruumidena korrektselt vormistada nii, et kõik kaasomanikud teaksid arvestada sellega, et edaspidi tuleb neil ühiselt tagada, et varasemas pööningu- või keldriruumis oleksid elamisväärsed tingimused? Kes peab sellised tingimused algselt looma (st vajadusel vahetama katusealuse aluskatte ning paigaldama piisava soojustuse, soojustama vundamendi ja paigaldama hüdroisolatsiooni)? Olukorra teeb keerulisemaks ka see, et mõned kahju saanud kaasomanikud ei ole varasemaid mitteeluruume ise eluruumidena kasutusele võtnud, vaid on oma osa heauskselt ostnud ning ehitustööd on teostanud kas eelmine või mõnel juhul isegi üle-eelmine kaasomanik. Samuti on mõned eluruumidena kasutuses olevad ja kahju saanud ruumid Ehitisregistris endiselt mitteeluruumidena kirjas.
Kaasomandi kasutuskord ei anna õigust ümberehitusteks vaid kasutuskorraga määratakse kindlaks kaasomandi osad, mida konkreetsed kaasomanikud ainukasutada võivad. Ümberehitused peavad toimuma ehitusprojekti ja ehitusloa alusel ja selle kohta peavad kaasomanikud sõlmima kokkuleppe. Olukorras, kus ümberehitused on tehtud ebaseaduslikult ja teiste kaasomanike nõusolekuta, ei ole ümberehitusi teinutel õigust nõuda tehtud kulutuste hüvitamist. Samas on kaasomanikel ühiselt võimalik otsustada, kas ehitada ümber kogu kaasomandi ese (seekord siis projekti ja ehitusloa alusel) või nõuda ümberehitusi teinud kaasomanikelt esialgse olukorra taastamist.