Kaasomanike omavahelised suhted
Tere, Naabriga on vaidlus. Teenusepakkuja nõuab volitatud esindaja määramise, et edaspidi temaga lepingut sõlmida, kuna tegemist on paarismajaga, mis on kaasomandis. Korteriühistu ei ole loodud. Minu ja mu abikaasale kulub kokku 0,5 osa ja sama naabril ja tema abikaasal. Me ei saa kokkuleppele, keda määrata volitatud isikuks. Ta väidab, et "AÕS paragrahv 72 reguleerib kaasomandi valdamist ja kasutamist ning otsustamist vajavate küsimuste korral saab läbi viia hääletuse. Häälte arv otsuse tegemisel sõltub omandi osa suurusest (vastavalt lepingule teil 1942 m2 ja meil 2020 m2)." See sama AÕS paragrahv viitab Korteriomandi- ja korteriühistuseadusele, kus on kirjas § 22. Hääleõigus üldkoosolekul (1) Korteriomanike üldkoosolekul annab iga korteriomand ühe hääle. Samuti, § 71. Kaasomandi ulatus (1) Kaasomanike osad ühises asjas on võrdsed, kui seaduses või tehinguga ei ole sätestatud teisiti. Kas mu naabril on nüüd alati otsustusõigus, kui tema krunt on 80 m2 suurem? lugupidamisega,
Kui kaasomand kuulub mõlemale perele võrdsetes mõttelistes osades ja nii on ka kinnistusregistris (Teil 1/2 kaasomandist ja naabril samuti), ongi kaasomanike osad ühises asjas võrdsed. Kaasomandi puhul ei võeta aluseks kasutusel oleva hooneosa pindala vaid lähtutakse kinnistusraamatu omanikukandest, kus on väljendatud murruna kui suur mõtteline osa kogu kinnisasjast kellelegi kuulub.
Seega ei saa Teil olla kaasomanike enamuse seisukohta vaid omanike osad on võrdsed (1/2 mõttelist osa) ja lähtuda tuleb AÕS sätetest, võttes aluseks, et omand kuulub kaasomanikele võrdsetes osades. Asjaõigusseadus ütleb, et kaasomanikud otsustavad ühise asjaga seotud küsimusi kokkuleppel, üksmeeles, arvestades ka teise kaasomaniku huve. Kui kokkulepet ei saavutata, tuleb pöörduda olukorra lahendamiseks kohtusse. Muud võimalust kaasomanike, kellele osad ühises asjas on võrdsed, ei ole.
Kuna kirjutate, et korteriühistut ei ole loodud, ei ole korteriomandi- ja korteriühistuseaduse sätted asjakohased.