Korteri dokumentatsioon ei ole korras
Elukaaslane ostis korteri ~3a tagasi ja D kinnisvara tegi hindamisakti, kus nende hinnangul oli kõik korras. Nüüd plaanime maja hakata ostma ja soovisime korterit tagatiseks hakata panema aga uues hindamisaktis tuli välja, et korter ei ole projekti järgi (meie ei ole selles korteris ehitanud midagi). Hakkasime ajama, et korteri projektid korda saada ja et EHR's oleks kõik ametlikult korras, kuid kogu see ajamine läheb ~3500€ maksma... Nagu me aru saime, siis kunagi enne kui elukaaslane korteri ostis, siis renoveeriti seda kortermaja (8 korteriga, Tallinnas) mingi ehitusfirma poolt. Ehitusfirma tegi maja väljast korda (fassaad, katus jne) ja koridori ning korterites sees hakkasid omanikud ise tegema. Ehitaja oli vist esitanud projektid linnaosavalitsusse, et sealt kasutusluba saada ja vajalikud dokumendid korda saada ning KASUTUSLUBA ka anti! Samas oleme aru saanud, et põhimõtteliselt ükski omanik ei teinud enda korteris renoveerimist projekti järgi, vaid nii nagu nemad heaks arvasid! Kõigest eelnevast lähtuvalt tekkis meil küsimus, kas meil oleks õigus sisse nõuda see 3500€, mille me kulutame enda korteri projektide kaasaajastamiseks. Nimelt on meil kahtlus, et eelmine omanik on esitanud valeandmed linnaosa valitsusse (raske tõestada ja kas üldse tõsi ei tea?); samuti on kindlasti teada, et D kinnisvara teostatud hindamisakt (elukaaslane tellis enne korteri ostmist neilt) oli koostatud poolikult või valeinfot esitades; samuti on kahtlus, et linnaosa valitsus väljastas kasutusloa ilma reaalset järelevalvet teostamata ja kontrollimata, kas asjad on projekti järgi. Selle kõige tulemusena peavad nüüd uued omanikud (ehk mu elukaaslane ja mina) tegelema tagajärgedega, sest minevikus ei teinud eelkõige D kinnisvara ja linnaosa valitsus enda tööd pädevalt! Millised on meie võimalused sellises olukorras projektide kaasajastamisele kulutatud raha sissenõudmiseks ja kas üldse on? Korter on olnud elukaaslase käes juba umbes 3-4 aastat.
Võlaõigusseaduse (VÕS) § 77 lg 1 kohaselt peab võlgnik kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. VÕS (Võlaõigusseadus) § 218 kohaselt vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Praktikas võivad selliseid mittevastavused olla väga erinevad, nt ei vasta korter projektile. Kui ostetud korter dokumentatsioonile ei vasta ning selliseid erisusi kokku lepitud ei ole, siis tuleb sellised kõrvalekalded lugeda lepingu rikkumiseks. Ostjatel on õigustatud ootus eeldada, et nende poolt ostetav elamu on ehitatud projekti nõuetest lähtuvalt. Müüja vastutab müüdud asja puuduse eest, kui puudus ei tulene ostjast (VÕS § 101 lg 3).
Seega on Teil õigus nõuda ümberehituste seadustamiseks vajalike toimingute tegemist või nende eest tasutud summade hüvitamist korteri müüjalt. Selleks tuleb müüjale kindlasti avastatud mittevastavusest teada anda ja küsida tema ettepanekut probleemi lahendamiseks.