Ühine laenuga kodu vabaabielulises suhtes
Tere Mul on pikalt olnud küsimused kuidas jõuda juriidiliselt korrektse lahendini, aga ei tea kust alustada. Antud koht tundub kõige õigem, et laiem probleem ära selgitada ja saada nõu kust üldse alustada.. Nimelt, tuleb välja, et mu elukaaslane süstemaatiliselt otsib naisi keda rahaliselt toetada "teenuste vastu" (olgu selleks ühine voodi või reisimine), tänaseks minu teada meie kooselu jooksul see realiseerunud ei ole ja kõik on jutu tasemele jäänud. Märts 2023 tegime broneeringu uuele kinnisvaraarendusele. Juuli 2023 oleme SEB ees võrdväärsed kodulaenu lepingukohustlased (sh tema on peamine lepingu-võtja), soetasime võrdväärse kulu-investeeringuga kinnisvara. Märtsis 2023 on olnud soovituslik sõlmida seltsinguleping, kaaslane ärritus kui mina selle põhja 2 nädala jooksul valmis ei teinud, ning kui selle talle saatin tutvumiseks, sh täiendusettepanekute esitamiseks, otsustas kodanik, et tal pole aega sellega tegeleda. Olen korduvalt küsinud, et palun tee ettepanekud või allkirjasta saadetud leping (viimati aprill 2023) - kuid vastuseta on teema siiani (see muuseas katab ära petmise punkti). Lisaks, on elukaaslasega sõlmitud eraisikulaenuleping, millega katsin enda osa sissemaksest. Sisu: laen 11 650€, min tagasimakse kuus 200€, tähtaeg 31.12.2025, tänase seisuga jääk 3265€. Teiseks, on olemas eraldi sisustus Excel, kus on kirjas kõik sisustus/tehnika kulud, mis on 50% jagatud (erandiks 2 lapse tuba, mille sisustuse on 100% ostnud elukaaslane) - tänane jääk minult temale maksta on 4158.96€ - sellele eraldi allkirjastatud lepingut ei ole. Minu esmane priotiteet on ära maksta fikseeritud eraisiku laenuleping. Ühistukulud (sh kommunaalid) katame samuti 50% põhimõttel, arvestamata, et aeg-ajalt elavad siin elukaaslase 2 last samuti (see ei oleks isegi teema minu jaoks, aga arvestades taustasoove elukaaslasel, siis on märkimist väärt tänases). Tulenevalt sellest, et elukaaslane ei ole nõus allkirjastama seltsingulepingut, kuid mul on kindlad tõendid tema kavatsustest pakkuda naistele raha "teenuste" eest (mis omakorda ei ole minu jaoks kõige eetilisem viis seda teada), siis kuidas saaks sellest kodanikust lahti võimalikult väikeste "kaotustega rahaliselt"? Ma tahaks ideaalis oma kodu endale, mille kodulaen on kahasse aga reaalselt olen mina kõik otsast lõpuni sisustanud/kõikide ehitajate/arendajate/jms spetsialistidega oma tööajast päevi kui mitte kuid koos veetnud et see kodu reaalsuseks saaks, ise veel lampe jms mööbilit lakke/kokku pannes. Ma tahan oma uude koju ise elama jääda ja teine pool mujale saata. Lisaks kõige moraalse kahju eest (kasvõi mainekahju) võiks talle jääda kohustus veel maksta oma osa laenust ja kommunaalidest üksjagu perioodi eest. Kuidas antud olukorras oleks tark edasi liikuda? Tema täna ei tea, et mina tema tegemistest tean, aga selline arrogantsus ja pealesülitamine ei saa täna enam nii edasi jätkuda ja ma tahan sellega väga tõsiselt auväärse lõpp-lahendini jõuda. Lugu on pikk, aga ma tahan ainult oma kodu endale saada. Loodan, et keegi saab siinkohal kaasa mõelda ja kasvõi suunata kuidas edasi saaks selle teemaga minna. Lugupidamisega E.
Kahjuks ei selgu küsimusest, kas ostetud kodu on kaasomandis või on ühine vaid laen ja kinnisasja omandiõigus kuulub elukaaslasele. Kui ka soetatud kinnisasi on kaasomandis, on igal ajal võimalik nõuda kummalgi kaasomanikul kaasomandi lõpetamist. Kaasomandi lõpetamise viisideks on, et kinnisasi jääb ühele omanikest ja teisele hüvitatakse omandi kaotus rahas, viiakse läbi kaasomanikevaheline enampakkumine või müüa asi, katta laekunud summast laenujääk panga ees ja üle jäänud raha jagada vastavalt kaasomandi mõtteliste osade suurusele. Tavaliselt jääb laen sellele, kellele jääb kinnisasi. Selleks on aga vaja panga nõusolekut. Kaasomandi lõpetamisel on võimalik nõuda ka tehtud kulutuste hüvitamist, eeskätt kaasomandi eseme soetamisega seonduvalt ent ka kinnisasja korrashoidu ja kokkuleppel parendamisse tehtud kulutusi ja kulutatud töötunde, kui need on tõendatavad. Sisustus, välja arvatud sisse ehitatud sisseseade, ei ole kaasomandi osa ja kuulub sellele kes on esemed soetanud. Moraalse kahju nõue on kirjeldatud olukorras pigem ebatõenäoline.
Soovitan siiski pöörduda individuaalslee õigusnõustamisele ja arutada juristiga läbi kõik asjaolud ja asjaolude nüansid ning leida sobivaim viis toimimiseks.