Lapse ema ülalpidamine ja lapse elatis vanemate lahkumineku korral

Tere! Tänan varasema õigusliku selgituse eest. Sooviksin täpsustada, kuidas määratakse lapse ema ülalpidamise summa perekonnaseaduse § 111 lõike 2 alusel. Minu olukord on järgmine: mul on 1 aasta ja 4 kuu vanune laps. Lapse isaga ei ole me abielus olnud, kuid elasime koos. Praegu olen lapsehoolduspuhkusel ning minu viimane vanemahüvitise makse laekub jaanuaris. Soovime lapse isaga lahku kolida ning mul oleks vaja üürida korter, kus elada koos lapsega. Sooviksin teada: 1. Milliste põhimõtete alusel arvutatakse lapse ema ülalpidamise suurus? Kas selleks on olemas kindel arvutusmeetod või tuleb esitada oma igakuiste põhjendatud kulude arvestus? 2. Kas ülalpidamise suuruse määramisel võetakse arvesse minu osa üürist ja kommunaalkuludest, toidukuludest, transpordikuludest ning muudest igapäevastest vajalikest kuludest? 3. Kas lapse isa peab osalema minu ülalpidamises ka siis, kui saan osaliselt vanemahüvitist või hakkan töötama osalise tööajaga? Kuidas mõjutab osalise või täistööajaga tööle asumine minu õigust ülalpidamisele? 4. Kuidas hinnatakse lapse isa maksevõimet, kui tema ametlik töötasu on ligikaudu 1200 eurot kuus, kuid tal võib olla ka muid ettevõtlusega seotud tulusid? 5. Kas lapse ema ülalpidamise nõuet ja lapse elatise nõuet saab esitada samal ajal? Kas lapse isa ülalpidamiskohustuse hindamisel arvestatakse ka seda, et pean lapsega eraldi üürikorterisse kolima? 6. Kas on võimalik saada näidis või juhis, kuidas koostada lapse ema ülalpidamise nõude jaoks igakuiste kulude arvestus ning milliseid dokumente ja tõendeid tuleks esitada? Sooviksin enne eraldi elama kolimist aru saada, millisele ülalpidamisele mul on seaduse järgi õigus ning kuidas oma nõuet põhjendada. Tänan ette vastuse eest! Lugupidamisega https://www.juristaitab.ee/et/oiguslik-hinnang-lapse-ema-ulalpidamisele-lapse-elatisele-ja-eluasemekulude-katmisele-vanemate

Kirjeldatud asjaoludel võib Teil olla õigus nõuda lapse isalt enda ülalpidamist perekonnaseaduse (PKS) § 111 lõike 2 alusel. See säte näeb ette, et kui emal ei ole lapse eest hoolitsemise tõttu võimalik sissetulekut saada, on lapse isa kohustatud talle ülalpidamist andma. Ülalpidamiskohustus lõpeb lapse sünnist alates kolme aasta möödumisel (PKS § 111 lg 2). Selle nõude esitamiseks ei pea vanemad olema abielus. Oluline on, et lapse isadus oleks õiguslikult kindlaks tehtud ning et lapse eest hoolitsemine takistaks Teil sissetuleku saamist (PKS § 111 lg 2).

1. Kuidas määratakse lapse ema ülalpidamise suurus?

Seaduses ei ole lapse ema ülalpidamise jaoks ette nähtud kindlat arvutusvalemit ega kindlat miinimumsummat. Ülalpidamise suuruse määramisel hinnatakse Teie põhjendatud vajadusi ja tavapärast elulaadi ning seda, millises ulatuses suudate neid vajadusi katta enda sissetulekute ja muude rahaliste vahenditega (PKS § 99 lg-d 1-2; PKS § 111 lg 2).

Riigikohtu praktika järgi tuleb lapse ema ülalpidamisnõude hindamisel välja selgitada tema põhjendatud kulutused ja see, millise osa neist saab ta katta enda sissetulekute, sealhulgas riiklike ja kohalike toetuste ning hüvitiste arvel. Kui ema enda vahenditest ei piisa põhjendatud vajaduste katmiseks, peab isa andma ülalpidamist ulatuses, milles ema ei suuda ennast ise ülal pidada (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 5. märtsi 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-198-13, p-d 16 ja 18).

Seetõttu soovitan koostada igakuiste põhjendatud kulude arvestuse. Märkige sinna oma tavapärased vajalikud kulud, igakuised sissetulekud ja toetused ning arvutage välja summa, mis jääb põhjendatud vajaduste katmiseks puudu. Ülalpidamisnõude suurus peab olema põhjendatud konkreetsete asjaolude ja tõenditega (PKS § 99 lg-d 1-2; PKS § 111 lg 2).

2. Kas arvesse võetakse üüri, kommunaal-, toidu- ja transpordikulusid?

Jah, Teie enda põhjendatud eluaseme-, toidu-, transpordi-, tervise- ja muud igapäevased vajalikud kulud võivad olla osa Teie ülalpidamisvajadusest. Kulude hindamisel tuleb lähtuda nende vajalikkusest ja mõistlikust suurusest ning Teie tavapärasest elulaadist (PKS § 99 lg-d 1-2).

Kui kolite lapsega eraldi üürikorterisse, võib põhjendatud osa üürist ja kommunaalkuludest olla Teie enda ülalpidamisvajaduse osa. Samas ei tähenda see, et lapse isal oleks automaatselt kohustus tasuda kogu Teie valitud korteri üür. Hinnata tuleb tegelikke eluasemekulusid, Teie sissetulekuid ja isa maksevõimet (PKS § 99 lg-d 1-2; PKS § 102 lg 1).

Oluline on eristada Teie enda ülalpidamist ja lapse ülalpidamist. Lapse ema ülalpidamisnõue ei hõlma lapse enda vajadusi; lapse kulud tuleb esitada eraldi lapse elatise arvestuses (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 5. märtsi 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-198-13, p 18).

Seega soovitan jagada eluasemekulud arvestuses selgelt kaheks: Teie enda põhjendatud eluasemekulu ja lapse eluasemekulu osa. Sama kulu ei tohiks põhjendamatult mõlemas nõudes täies ulatuses arvesse võtta.

3. Kas õigus ülalpidamisele säilib vanemahüvitise saamise või tööle asumise korral?

Vanemahüvitise saamine ei välista iseenesest õigust lapse isalt ülalpidamist nõuda. Vanemahüvitis ja muud toetused tuleb siiski arvesse võtta Teie enda käsutuses olevate vahenditena, kui hinnatakse, kas suudate oma põhjendatud vajadusi ise katta (PKS § 99 lg-d 1-2; PKS § 111 lg 2; Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-198-13, p 16).

Kui Teie vanemahüvitise maksmine lõpeb jaanuaris ja lapse eest hoolitsemine takistab Teil sissetuleku saamist, võib see toetada ülalpidamisnõude esitamist. Samas tuleb hinnata Teie olukorda tervikuna, sealhulgas võimalikke muid sissetulekuid ja toetusi (PKS § 99 lg-d 1-2; PKS § 111 lg 2).

Osalise tööajaga tööle asumine ei lõpeta automaatselt õigust ülalpidamisele. Oluline on, kas lapse eest hoolitsemise tõttu on Teil jätkuvalt piiratud võimalus sissetulekut teenida ning kas Teie enda vahenditest piisab põhjendatud vajaduste katmiseks. Kui tööle asumise tõttu suureneb Teie sissetulek ja suudate oma vajadused ise katta, võib ülalpidamisvajadus väheneda või ära langeda. Kui aga saate töötada vaid osalise tööajaga lapse hooldamise tõttu ja sissetulekust ei piisa põhjendatud vajaduste katmiseks, võib õigus ülalpidamisele säilida osaliselt (PKS § 99 lg-d 1-2; PKS § 111 lg 2).

Täistööajaga tööle asumisel tuleb samuti hinnata tegelikku olukorda. Kui lapse eest hoolitsemine enam sissetuleku teenimist ei takista ja Teie enda vahendid on põhjendatud vajaduste katmiseks piisavad, võib PKS § 111 lõike 2 alusel nõude esitamise eeldus ära langeda.

4. Kuidas hinnatakse isa maksevõimet?

Isa ametlik töötasu, ligikaudu 1200 eurot kuus, on üks asjaolu, mida tuleb tema maksevõime hindamisel arvestada. Hinnata tuleb ka tema muud sissetulekud, vara, kohustused ja üldine varaline seisund (PKS § 102 lg 1; PKS § 111 lg 2¹).

Kui Teil on põhjendatud alus arvata, et isal on lisaks töötasule ettevõtlusega seotud tulusid, võite sellele ülalpidamisnõudes viidata ja esitada olemasolevad tõendid. Kohus hindab vaidluse korral poolte esitatud tõendeid ning võib menetlusreeglite alusel nõuda asja lahendamiseks vajalike andmete esitamist.

PKS § 111 lõike 2¹ järgi tuleb hinnata ka seda, kas isa suudab Teile ülalpidamist anda, kahjustamata enda tavapärast ülalpidamist. Kui ta selleks ei ole võimeline, võib seaduses sätestatud tingimustel tekkida ülalpidamiskohustus isikutel, kes on kohustatud ülalpidamist andma järgmisena (PKS § 111 lg 2¹).

Seega ei saa üksnes ametliku töötasu põhjal järeldada, millises summas peab isa Teile ülalpidamist maksma. Vajalik on hinnata tema tegelikku varalist seisundit ja Teie põhjendatud vajadusi.

5. Kas lapse ema ülalpidamist ja lapse elatist saab nõuda samal ajal?

Jah. Tegemist on kahe erineva nõudega. Teie isiklik ülalpidamisnõue põhineb PKS § 111 lõikel 2 ning selle eesmärk on katta Teie põhjendatud vajadused juhul, kui lapse eest hoolitsemine takistab Teil sissetulekut saada. Lapse elatise nõue põhineb muu hulgas PKS §-del 96, 97 ja 100. Mõlemad vanemad on kohustatud last ülal pidama ning vanem, kes ei ela lapsega koos või ei osale tema kasvatamises, täidab oma kohustust üldjuhul elatise maksmisega (PKS § 96; § 97 p 1; § 100 lg 2).

Lapse elatise suuruse hindamisel võetakse arvesse lapse vajadusi ja vanemate varalist seisundit. Lapse eluasemekulu võib olla osa lapse ülalpidamiskuludest (PKS § 99 lg-d 1-2; § 102 lg 3). Mõlemad vanemad peavad osalema lapse ülalpidamises vastavalt seaduses sätestatud põhimõtetele (PKS § 105 lg 3). Seega võite taotleda nii enda põhjendatud ülalpidamist kui ka lapsele elatist. Nõuete esitamise täpne menetluslik korraldus sõltub asjaoludest ning selle võib vajaduse korral juristiga läbi arutada. 

6. Kuidas koostada kulude arvestus ja milliseid tõendeid esitada?

Soovitus koostada igakuine tabel, kus on eraldi välja toodud Teie enda kulud, lapse kulud, sissetulekud ja igakuine puudujääk.

Näiteks:

• eluasemekulud: üür ja kommunaalkulud, eristades enda ja lapse osa;
• toit ja esmatarbekaubad;
• transport;
• tervisega seotud vajalikud kulud;
• sidekulud ja muud põhjendatud igapäevakulud;
• igakuised sissetulekud, sealhulgas vanemahüvitis ja muud toetused;
• summa, mis jääb põhjendatud vajaduste katmiseks puudu.

Võimalusel lisage kulude kohta tõendid: üürileping, kommunaalarved, pangakonto väljavõtted, transpordikulude tõendid, tervisekulude dokumendid ning vanemahüvitise ja muude toetuste suurust tõendavad dokumendid. Isa maksevõime kohta lisage olemasolev teave tema töötasu ja võimalike muude tulude kohta.

Tõendite eesmärk on näidata, millised on Teie põhjendatud vajadused, millised vahendid on Teil nende katmiseks olemas ning kui suures ulatuses on vajalik isa ülalpidamine (PKS § 99 lg-d 1-2; § 102 lg 1; § 111 lg 2).

Kokkuvõte

Kirjeldatud asjaoludel võib Teil olla õigus nõuda lapse isalt enda ülalpidamist kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni, kui lapse eest hoolitsemine takistab Teil sissetulekut saada ja Teie enda vahenditest ei piisa põhjendatud vajaduste katmiseks (PKS § 111 lg 2; § 99 lg-d 1-2).

Vanemahüvitise lõppemine, eraldi elama kolimine ja võimalik osalise tööajaga töötamine – neid kõike tuleb hinnata koos Teie tegelike sissetulekute, kulude ning lapse isa varalise seisundiga. Lapse enda kulud tuleks esitada eraldi lapse elatise nõudes.

Soovitan koostada kulude arvestuse juba enne eraldi elama kolimist, säilitada kulusid tõendavad dokumendid ning teha lapse isale kirjalik ettepanek ülalpidamise suuruse ja maksmise korra kokkuleppimiseks. Kui kokkulepet ei saavutata, võib nõude esitada kohtusse. Arvestada tuleb ka PKS §-s 112 sätestatud nõude aegumise reeglitega.