Õiguslik hinnang lapse ema ülalpidamisele, lapse elatisele ja eluasemekulude katmisele vanemate lahkumineku korral

Tere! Soovin küsida õigusnõu oma olukorra kohta. Mul on 1 aasta ja 4 kuu vanune laps. Lapse isaga soovime lahku kolida, kuid me ei ole abielus olnud. Praegu olen lapsehoolduspuhkusel ega tööta ning minu viimane vanemahüvitise makse laekub jaanuaris. Mul ei ole võimalik lapsega mujale elama minna, kui üürikorterisse, kuid praegu puudub mul kindel sissetulek, mille eest üüri ja muid elamiskulusid tasuda. Sooviksin teada, kas minu olukorras kohaldub perekonnaseaduse § 111 lõige 2 ning kas mul on õigus nõuda lapse isalt enda ülalpidamist kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni, kuna ma ei saa praegu lapse hooldamise tõttu töötada. Mida peaksin sellises olukorras seaduse järgi tegema? Millised on lapse isa kohustused minu ja meie ühise lapse ees, kui vanemad lähevad lahku ning laps jääb ema juurde elama? Samuti sooviksin teada, kas lapse isalt on võimalik nõuda abi minu ja lapse eluasemekulude katmisel, kui mul ei ole võimalik ilma tema toetuseta üürikorterit üürida. Tänan abi ja selgituste eest!

1. Asjaolud ja õiguslikud küsimused

Pöörduja kasvatab 1 aasta ja 4 kuu vanust last. Lapse vanemad ei ole abielus olnud ning soovivad lahku kolida. Ema viibib lapsehoolduspuhkusel, tal puudub praegu töine sissetulek ning viimane vanemahüvitise makse laekub jaanuaris. Ema soovib teada, kas tal on õigus nõuda lapse isalt enda ülalpidamist kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni, kas isa peab osalema lapse eluasemekulude katmisel ning milliseid samme tuleks olukorra lahendamiseks astuda.

Hinnangu aluseks on eeldus, et lapse isa on õiguslikult kindlaks tehtud ehk isadus on registris või muul seaduses ettenähtud viisil tuvastatud.

2. Kas emal on õigus nõuda lapse isalt enda ülalpidamist kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni?

Jah. Kirjeldatud asjaoludel võib emal olla õigus nõuda lapse isalt enda ülalpidamist perekonnaseaduse  (PKS) § 111 lg 2 alusel. Selle õiguse kasutamiseks ei pea vanemad olema abielus.

PKS § 111 lg 2 sätestab, et kui emal ei ole lapse eest hoolitsemise tõttu võimalik sissetulekut saada, on lapse isa kohustatud emale ülalpidamist andma. Seaduses ette nähtud kohustus lõpeb lapse sünnist kolme aasta möödumisel.

Käesoleval juhul on laps 1 aasta ja 4 kuu vanune ning ema selgituse kohaselt ei saa ta praegu lapse hooldamise tõttu töötada. Samuti lõpeb tema vanemahüvitise maksmine jaanuaris. Need asjaolud toetavad seisukohta, et emal võib olla õigus nõuda lapse isalt ülalpidamist kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.

Oluline on eristada kahte asjaolu:

• Vanemahüvitise lõppemine ei lõpeta ega välista iseenesest lapse isa ülalpidamiskohustust.
• Samas ei tähenda lapse vanus ja ema sissetuleku puudumine automaatselt, et isalt tuleb välja mõista ükskõik milline ema nimetatud summa. Hinnata tuleb ema põhjendatud ülalpidamisvajadust ja isa tegelikku varalist seisundit.

PKS § 111 lg 2 ei eelda, et ema oleks töövõimetu meditsiinilises tähenduses. Sätte teine lause puudutab eraldi olukorda, kus ema ei saa lapse eest hoolitsemise tõttu sissetulekut teenida.

Seega on ema nõude peamine õiguslik alus PKS § 111 lg 2.

3. Millest sõltub emale makstava ülalpidamise suurus?

PKS § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. PKS § 99 lg 2 järgi võetakse arvesse kõiki eluvajadusi.

Ema ülalpidamisvajaduse hindamisel võivad olla asjakohased näiteks toit ja esmatarbekaubad, riided ja hügieenitarbed, mõistlikud eluasemekulud, kommunaalkulud ning muud vältimatud igapäevased kulutused. Ülalpidamise suuruse hindamisel tuleb arvesse võtta ka ema enda sissetulekuid, sealhulgas saadavaid toetusi, ning isa sissetulekuid, vara ja muid ülalpidamiskohustusi.

PKS § 111 lg 2¹ sätestab eraldi, et kui isa ei ole oma muude kohustuste ja varalise seisundi tõttu võimeline emale ülalpidamist andma enda tavapärast ülalpidamist kahjustamata, annavad ülalpidamist isikud, kes on seda kohustatud tegema järgmisena. See tähendab, et ema nõude puhul hinnatakse isa maksevõimet seaduses sätestatud tingimustel. See ei vabasta isa automaatselt kohustusest, kuid võib mõjutada temalt väljamõistetava ülalpidamise suurust ja kohustuse täitmise võimalusi.

4. Kas ema võib nõuda lapse isalt abi üürikorteri ja eluasemekulude tasumisel?

Jah, eluasemekulud võivad olla osa ema enda ülalpidamisvajadusest ning samal ajal osa lapse ülalpidamisega seotud kuludest. See ei tähenda siiski, et lapse isal oleks automaatselt kohustus tasuda kogu ema valitud korteri üür. Eristada tuleb kahte nõuet.

4.1. Ema enda eluasemekulud

Kui ema peab lapse eest hoolitsemise tõttu ise sissetuleku teenimisest loobuma või ei saa seda teha ning vajab elamiseks üürikorterit, võib põhjendatud eluasemekulu arvestada ema ülalpidamisvajaduse hulka PKS § 111 lg 2 ja § 99 lg-te 1-2 alusel.

Hinnata tuleb muu hulgas, kas eluaseme üürimine on ema ja lapse olukorras vajalik; kas üüri ja kommunaalkulude suurus on mõistlik; milline on ema enda sissetulek ja muud rahalised vahendid; milline on isa varaline seisund ja tema muud ülalpidamiskohustused. Seadus ei taga emale automaatselt õigust nõuda isalt kogu soovitud üüri tasumist. Küll aga võib ema nõuda oma põhjendatud ülalpidamisvajaduse katmist ulatuses, mis tuleneb seadusest ja konkreetsetest asjaoludest.

4.2. Lapse eluasemekulud

Lapse ülalpidamise kohustus lasub mõlemal vanemal. PKS § 96 sätestab ülalpidamiskohustuse üldpõhimõtte ning PKS § 97 p 1 järgi on alaealisel lapsel õigus ülalpidamist saada. PKS § 99 lg-te 1–2 järgi hõlmab ülalpidamine lapse vajadusi, sealhulgas tema kasvatamisega seotud kulutusi. Lapse eluasemega seotud mõistlik osa üürist ja kommunaalkuludest võib seega kuuluda lapse ülalpidamiskulude hulka. PKS § 100 lg 2 järgi täidab vanem, kes ei ela alaealise lapsega koos või ei osale tema kasvatamises, oma ülalpidamiskohustust eeskätt elatise maksmisega. Elatist tuleb kasutada lapse huvides.

Seega võib ema nõuda lapsele elatist, mille suuruse määramisel tuleb arvestada ka lapse tegelikke eluasemekulusid. Lapse elatise nõue on aga lapse nõue, mida ema esitab lapse seadusliku esindajana. Seda ei tohi samastada ema isikliku ülalpidamisnõudega PKS § 111 lg 2 alusel.

Järeldus: emal võib olla õigus nõuda isa osalemist nii enda põhjendatud ülalpidamisvajaduse kui ka lapse ülalpidamiskulude katmisel. Kogu üüri eraldi hüvitamine ei tulene seadusest automaatselt: arvesse tuleb võtta ema ja lapse vajadusi ning vältida samade kulude põhjendamatut topeltarvestamist.

5. Millised kohustused on lapse isal pärast lahkuminekut lapse ees?

Vanemate lahkuminek ei lõpeta ega vähenda iseenesest lapse isa vanemlikke kohustusi. PKS § 116 lg 1 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kui seadusest ei tulene teisiti. Sama paragrahvi lg 2 järgi hõlmab vanema hooldusõigus kohustust ja õigust hoolitseda lapse isiku ning vara eest ja otsustada lapsega seotud asju.

PKS § 117 lg 2 järgi on vanematel, kes ei olnud lapse sünni ajal omavahel abielus, üldjuhul ühine hooldusõigus juhul, kui nad isaduse omaksvõtu tahteavaldusi esitades ei väljendanud soovi jätta hooldusõigus ainult ühele vanematest. PKS § 118 lg 1 järgi teostavad vanemad ühist hooldusõigust ja täidavad hoolduskohustust üksmeeles, pidades silmas lapse heaolu.

Lapse isa kohustused hõlmavad seega muu hulgas:

1. lapse rahalises ülalpidamises osalemist;
2. lapse vajadustele vastavate elutingimuste tagamise kulude kandmist;
3. lapsega seotud olulistes küsimustes koostööd tegemist;
4. lapse heaolu arvestamist elukoha, hooldamise ja suhtlemise korraldamisel.

Kui laps jääb pärast lahkuminekut peamiselt ema juurde elama, ei tähenda see, et isa vabastatakse lapse ülalpidamiskohustusest. Isa võib täita kohustust lapsega vahetult tegeledes ja tema vajaduste eest hoolitsedes, kuid kui vanemad ei ela koos või isa ei osale lapse igapäevases kasvatamises, tuleb üldjuhul lahendada ka elatise maksmise küsimus PKS § 100 lg 2 alusel.

Lapse elatise suuruse määramisel tuleb lähtuda PKS §-dest 99–102, sealhulgas lapse vajadustest, vanemate varalisest seisundist ja seaduses sätestatud elatise arvutamise reeglitest. Täpne summa sõltub konkreetsetest asjaoludest.

6. Mida teha, kui vanemad ei jõua ülalpidamise ja eluasemekulude osas kokkuleppele?

Kõige mõistlikum on esitada lapse isale kirjalik ettepanek, milles eristatakse selgelt:

• ema enda ülalpidamise nõuet PKS § 111 lg 2 alusel;
• lapse elatise nõuet PKS §-de 96, 97, 99 ja 100 alusel;
• lapse elukoha, hooldamise ja suhtlemise korraldamist.

Ettepanekus võiks kirjeldada ema sissetulekuid, jaanuaris lõppevat vanemahüvitist, lapse hooldamisega seotud olukorda ning ema ja lapse mõistlikke igakuiseid kulutusi. Eluasemekulude puhul tasub lisada üüri ja kommunaalkulude hinnang või pakkumine.

Kui vanemad jõuavad kokkuleppele, on soovitatav vormistada see kirjalikult. Lapse ülalpidamise kokkuleppe puhul tuleb jälgida, et kokkulepe ei piiraks põhjendamatult lapse seadusest tulenevat õigust elatisele.

Kui kokkulepet ei saavutata, on võimalik kaaluda järgmisi samme:

1. Perelepitus. Lapse elukoha, suhtlemise ja muude vanemlusküsimuste kokkuleppimiseks võib pöörduda Sotsiaalkindlustusameti riikliku perelepitusteenuse poole. Teenuse kohta leiab teavet Sotsiaalkindlustusameti veebilehelt. 
2. Kohtusse pöördumine ema enda ülalpidamise nõudega. Ema saab esitada nõude PKS § 111 lg 2 alusel ning tõendada oma vajadusi ja lapse hooldamisest tingitud sissetuleku puudumist.
3. Lapse elatise nõudmine. Ema saab lapse seadusliku esindajana nõuda lapsele elatist PKS § 100 lg 2 alusel. Elatise suuruse määramisel tuleb arvestada PKS §-dega 99-102.
4. Ajutise majandusliku abi taotlemine. Kui ema ei suuda tagada enda ja lapse esmavajadusi, tasub pöörduda kohaliku omavalitsuse sotsiaalosakonna poole, et selgitada välja toimetulekutoetuse ja võimaliku muu sotsiaalabi saamise võimalused.

7. Millist abi saab taotleda kohalikult omavalitsuselt?

Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 131 lg-te 1–2 järgi on toimetulekutoetuse eesmärk leevendada abi vajavate inimeste ja perekondade materiaalset puudust ning toetust võib saada isik või perekond, kelle sissetulek pärast seaduses ette nähtud eluasemekulude arvestamist jääb alla kehtestatud toimetulekupiiri.

SHS § 132 lg-te 1 ja 4 järgi tuleb toetuse taotlemisel esitada nõutud andmed ning eluasemekulude arvestamiseks dokumendid, mis tõendavad eluruumi kasutamise õigust ja jooksval kuul tasumisele kuuluvaid eluasemekulusid.

Ema võiks seega võtta ühendust oma tegeliku elukoha järgse kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajaga juba enne seda, kui majanduslik olukord muutub kriitiliseks. Tuleb arvestada, et toimetulekutoetus sõltub seaduses sätestatud tingimustest, sissetulekutest, eluasemekuludest ja dokumentidest ning selle määramine ei ole automaatne.

Kui lapse isa ei täida lapse ülalpidamiskohustust, võib teatud tingimustel olla võimalik taotleda ka riiklikku elatisabi. Sotsiaalkindlustusameti andmetel on elatisabi võimalik taotleda kohtumenetluse, täitemenetluse ja pankrotimenetluse ajal seaduses sätestatud tingimustel. 

8. Kokkuvõte

Kirjeldatud asjaoludel on emal põhjendatud alus kaaluda lapse isalt enda ülalpidamise nõudmist PKS § 111 lg 2 alusel. See säte kohaldub ka juhul, kui vanemad ei ole olnud abielus ning emal ei ole lapse hooldamise tõttu võimalik sissetulekut saada. Seaduses sätestatud kohustus lõpeb lapse sünnist kolme aasta möödumisel.

Ema mõistlikud eluasemekulud võivad kuuluda tema enda ülalpidamisvajaduse hulka. Samal ajal tuleb lapse eluasemega seotud kulusid arvestada lapse ülalpidamise määramisel PKS §-de 99 ja 100 alusel. Isa ei pea automaatselt tasuma kogu ema valitud korteri üüri, kuid ta peab osalema lapse ülalpidamises ning võib olla kohustatud maksma emale tema põhjendatud ülalpidamisvajadusele vastavat toetust.

Soovitatav on koostada kirjalik kulude ja vajaduste ülevaade, esitada isale konkreetne kokkuleppeettepanek ning kokkuleppe puudumisel pöörduda vajaduse korral kohtusse. Samuti tasub aegsasti pöörduda kohaliku omavalitsuse sotsiaalosakonna poole, et selgitada välja võimalik ajutine abi eluaseme ja esmavajaduste katmiseks.