Kortermaja keldris toimunud kaevetöödest tulenev kahju
Tere. Elan vanas 5krt puumaja 1.sel korrusel ja mag.toa all on väike kelder. Selle aasta juunis tegid maja meeselanikud keldris kaevetöid. Pinnast süvendati u40-50 cm. 2 nädalat hiljem kaeti pinnas u8cm betooniga. Korteris on ahjuküte, ahi toetub osaliselt kivivundamendile, mis asub keldris ja on kandevsein. Sept.varises minu ahju kolle sisse, lisandunud on ka praod ahjul, vajumisjäljed seina ja lae ühenuduskohtades. Ka keldri kivimüüris on vajumisjäljed. Kindlustus kahju ei hüvita, vastus- tegu on konstrt.kaldumise ja ehitusveaga. Saatsin KÜ-le kirja palvega tellida pädeva ehituseksperdi hinnang ja anda teada edasised tööd. Hetkel veel ootan vastust. Lisan, et kaevetöid tehti riske hindamata, omavoliliselt, koosolekul sellise töö teema arutlusel pole olnud. Minu küsimus - kuidas on õigem edasi minna ja kuidas jagada kulud (ahju ehitus, seinad, lagi ja osaliselt põranda taastamine, keldri toestamine). Kas elektriküttega kütmine, mille vajadus hetkel on tekkinud, võin ka paluda ühistu liikmetel aidata tasuda? Ette tänades!
Teie küsimuses toodud asjaolud viitavad kiiret tegutsemist nõudvale võimalikule konstruktsioonikahjustusele. Ärge ahju enne pädeva spetsialisti hinnangut kasutage; kui praod, vajumine või varisemisoht suureneb, kutsuge viivitamata abi numbrilt 112.
Keldri vundamendi ja muude kaasomandi osade toestamise ning taastamise peab üldjuhul korraldama korteriühistu. Ahju, seinte, lae ja põranda taastamise kulud võivad olla hüvitatavad, kui ekspertiis kinnitab põhjusliku seose keldris tehtud tööde ja kahjustuste vahel.
Kelder, vundament ja kandekonstruktsioonid on tavaliselt kaasomandi osad. Kaasomandi eset valitsetakse korteriühistu kaudu ning korteriomanikud peavad hoiduma tegevusest, mis kahjustab teisi korteriomanikke või ületab tavakasutusest tulenevad mõjud. Keldris pinnase olulist väljakaevamist ei saa pidada tavapäraseks kasutamiseks, eriti kui see võib mõjutada vundamenti või kandvaid konstruktsioone.
Saatke korteriühistule kirjalik korduv nõue konkreetse lühikese tähtajaga, näiteks 3–5 tööpäeva, et juhatus korraldaks viivitamata konstruktsioonide ohutuse hindamise ja vajalikud avariitööd. Kui viivitamine võib tekitada kaasomandile olulist kahju, võib juhatus otsustada vajalikud säilitustööd ka ilma üldkoosoleku eelneva otsuseta.
Kui ekspertiis kinnitab, et kahju tekkis kaevetöödest, saab nõuda kahjustatud olukorra mõistlike taastamiskulude hüvitamist. Kaasomandist lähtunud kahjustuse korral võib korteriomanik esitada nõude korteriühistu vastu; ühistul võib hiljem olla tagasinõue tegelikult vastutavate isikute vastu, nendeks võivad olla korteriomanikud või nende tellitud töötegijad.
Elektrikütte lisakulu ei ole automaatselt kõigi korteriomanike ühine kulu, kuid seda võib nõuda kahjuna, kui ahju kasutamise takistus ja lisakulu on kaevetöödest tingitud kahjustuse vajalik tagajärg. Hoidke alles elektriarved ning võimaluse korral võrrelge neid varasema sama perioodi tarbimisega. Võiksite nõuda eelkõige tavapärase elektrikulu ja ajutisest elektriküttest tekkinud lisakulu vahe hüvitamist.