Katuse kaudu lekkinud sademeveest tekkinud kahju hüvitamine korteriomanikule
Korteris tekkis katuse kaudu sisse tunginud sademevee tõttu veekahjustus, mille tagajärjel said kahjustada esiku lagi, seinad ja põrand. Nii korteriühistu kui ka korteriomaniku kindlustus keeldusid kahju hüvitamisest, kuna kindlustuslepingud ei kata sademevee tungimist läbi hoone konstruktsioonide. Korteriühistu ei nõustu hüvitama esiku taastamistööde kulusid täies ulatuses vastavalt esitatud hinnapakkumisele. Sooviksin teada, kas korteriomanikul on õigus nõuda korteriühistult kogu kahju hüvitamist ning kas kohtusse pöördumine oleks sellises olukorras põhjendatud. Kui kaua võiks kohtumenetlus ligikaudu kesta ja milliste kuludega tuleks arvestada? Samuti sooviksin teada, kas korteriomanik võib alustada kahjustatud esiku remondiga juba enne kohtusse pöördumist või kohtuotsuse tegemist, kui kahjustused on fotodega dokumenteeritud ja remonditööde hinnapakkumine olemas. Kas remontimine enne kohtumenetlust võib mõjutada hilisemat kahju hüvitamise nõuet?
Katuse kaudu sisse tunginud sademeveest tekkinud kahju korral võib korteriomanikul olla õigus nõuda korteriühistult esiku mõistlike taastamiskulude hüvitamist. See ei sõltu iseenesest sellest, et kindlustus kahju ei hüvita.
Hüvitise suurus ei pea võrduma ühe hinnapakkumise kogusummaga: hüvitatavad on kahju tagajärjel senise seisundi taastamiseks mõistlikult vajalikud kulud. Kui korteriühistu keeldub põhjendamatult, võib kohtusse pöördumine olla põhjendatud. Selline korteriomaniku kahjunõue lahendatakse üldjuhul hagita menetluses.
Remondiga võib üldjuhul alustada enne menetlust, kuid enne tuleb kahju ja selle põhjus võimalikult põhjalikult tõendada ning anda korteriühistule võimalus kahjustusi üle vaadata.
Korteriühistu võib vaidlustada hinnapakkumise põhjendatust, tööde mahtu või väita, et töödega parandataks korterit varasemast paremale tasemele. Seetõttu on kasulik võtta vähemalt kaks võrreldavat hinnapakkumist või tellida sõltumatu ehitusspetsialisti kahjuakt. Ainult fotod ja hinnapakkumine võivad vaidluse korral jääda kahju ulatuse tõendamiseks väheseks; eriti tugevad tõendid on lekkepõhjuse akt, korteriühistu või halduri kirjavahetus, ülevaatusprotokoll, töövõtja arved, maksetõendid ning enne–pärast fotod.
Kohtumenetluse kestust ei saa täpselt ette ennustada. Selge asja ja kokkuleppevalmiduse korral võib esimese astme menetlus piirduda ligikaudu kuude kuni umbes aastaga. Kui vaja on ekspertiisi, mitu istungit või esitatakse edasikaebus, võib vaidlus kesta umbes 1–3 aastat või kauem.
Kulud koosnevad riigilõivust, võimaliku esindaja tasust, ehitusspetsialisti või eksperdi kulust ning muudest tõendite kogumise kuludest. Riigilõivu suurus sõltub nõude summast ja menetlusliigist. Hagita menetluses võib juhtuda, et avalduse rahuldamisel kõik esindajakulu automaatselt teiselt poolelt välja ei mõisteta; kulude jaotus sõltub kohtu hinnangust.