Kinkelepinguga seotud kinnistu tagastamine
Tere! Soovin nõu seoses minu abikaasa ema 2006 sõlmitud notariaalse kinkelepinguga. Abikaasa ema kinkis 2006 talle kuuluva kinnistu oma pojale. Kinkelepingus on kinkijale seatud eluaegne tasuta isiklik kasutusõigus. Lepingus on samas kirjas, et kinkija ei soovinud kingisaajale kohustusi ega koormisi seada. Kingisaaja suri 2011 ning kinnistu läks pärimise teel tema lastele. Kinkija suri 2026 ning minu abikaasa on tema pärija. Nüüd soovivad kinnistu praegused omanikud kinnistu müüa. Perekonnas on aastaid olnud juttu, et kinnistu võiks kunagi minu abikaasale tagasi minna, kuid seda kokkulepet kinkelepingus kirjalikult ei ole. Samuti oleme mina ja minu abikaasa aastaid aidanud kinkijat ning tema elukohta: oleme teinud majas remonti, hooldanud kinnistut, toonud majja vee ja ehitanud kuivkäimla. Kingisaaja ega tema lapsed meie teada kinkija elutingimuste parandamisse rahaliselt ei panustanud. Minu küsimus on: kas minu abikaasal kui kinkija pärijal võib pärast kinkija surma olla mingi õiguslik alus nõuda kinnistu tagastamist, vaidlustada selle müük või takistada müüki, arvestades 2006 kinkelepingut ja asjaolusid, mis on pärast lepingu sõlmimist aset leidnud? Samuti sooviksin teada, kas sellise nõude esitamiseks võib olla veel mingi kehtiv tähtaeg või on võimalik kasutada mõnda muud õiguslikku alust peale kinkelepingu tagasivõtmise.
Võlaõigusseadus § 267 ja 268 toob välja kinkelepingust tagamine alused enne kinkelepingu täitmist ning pärast täitmist. Kuna antud juhul on kinkeleping täidetud, siis saaks kinkelepingust taganeda jämeda tänamatuse tõttu, kinkega seotud koormatise või tingimuse rikkumise korral ning kui kinkija ei ole lepingu täitmise puhul võimeline täitma seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust või ennast mõistlikult ülal pidama. Kinkest taganemine on seotud tähtajaga, nimelt kinkija võib kinkelepingust taganeda 1 aasta jooksul alates ajast, mil ta sai teada või pidi teada saama oma taganemise õiguse tekkimisest. Kui kinkija sureb enne eelnimetatud tähtaja möödumist, lähevad vastavad õigused tähtaja ülejäänud ulatuses üle tema pärijatele, kuid pärijad võivad kinkelepingust taganeda võlaõigusseaduse § 270 lg-s 1 nimetatud tähtaja jooksul üksnes juhul, kui kingisaaja põhjustas kinkija surma tahtlikult ja õigusvastaselt või takistas teda lepingust taganemast. Kui kingisaaja on surnud, siis täidetud kinkelepingust enam taganeda ei saa.
Isiklik kasutusõigus elamule annab õiguse isikule vastavalt kokkulepitule kasutada kasutusõigusega koormatud eset oma elamiseks, see ei anna õigust omandile. Kui isiklik kasutusõigus on füüsilise isikuga sõlmitud tähtajatuna, siis see tähendab, et see on seotud õigustatud isiku elueaga, ehk kui ta sureb, siis kasutusõigus lõpeb ning see ei lähe üle tema pärijatele.
Tulenevalt teie kirjeldatule ei ole tõenäoliselt teie abikaasal alust nõuda kinnistu tagastamist. Samuti ei anna aastaid tehtud remont ja hooldamine teile õigust takistada või keelata kinnistu müüki. Kõne alla võiks tulla kulutuste hüvitamine või alusetu rikastumise nõue, kui kinnistu omanik sai teie abikaasa kulutuste tõttu varalise kasu või kui teie abikaasa tegi omaniku huvides vajalikke töid ja omanik oleks neid mõistlikult soovinud. Oluline on siin tõendada konkreetsed kulutused ja nende seos kinnistu väärtuse suurenemisega, lisaks on oluline aeg. Alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on 3 aastat ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Alusetust rikastumisest tulenev nõue aegub hiljemalt kümne aasta möödumisel alusetu rikastumise toimumisest. Seega vanade remondikulude puhul on aegumine tõenäoliselt suurim takistus.