Kuidas leppida kokku elatis ja suhtlemiskord pärast vanemahüvitise lõppemist?
Vanemate olukord ja sissetulekud: Laps on 1-aastane ja tema peamine hooldaja on ema. Laps alustab peatselt lasteaias käimist. Vanematel on praegu kehtiv kokkulepe jagatud vanemahüvitise osas. Hüvitis laekub isa töist tulu arvestades, kuna isa töötab ametlikult. Emal puudub praegu ametlik tööalane sissetulek. Varasemad ja praegused kokkulepped: Varasem kokkulepe: Vanemahüvitisest maksti emale 1500 €. Ülejäänud summast (ca 50–250 €) kattis isa ema telefoni osamakse, ühise laenu kuumakse (laen on isa nimel) ning lapsega seotud otsesed kulud. Olukord alates maist 2026: Jagatud vanemahüvitis laekub täielikult emale ning isa eraldi elatist ei maksa. Isa makstud ema telefoni järelmaks lõppes maikuus. Isa jätkab oma palgast ühise laenu kuumakse tasumist. Elukorraldus ja vahemaa: Vanemad elavad eri linnades (ema Viljandimaal, isa Tallinnas/tegutseb Ämaris). Lapse viibimine isa juures nõuab pikemat sõitu ja planeerimist. Lapse noor vanus seab piirangud pikkadele eemalviibimistele emast. Isa tegevteenistus Kaitseväes (õppused jm kohustused) ei võimalda alati graafikujärgset suhtlust. Tulevikuväljavaated ja elatise täpsustamine: Jagatud vanemahüvitis lõpeb 2026. aasta novembris, misjärel peab isa hakkama tasuma lapsele igakuist elatist. Isa on valmis osalema lapse ülalpidamises, kuid soovib selget ja õiglast kokkulepet, mis arvestaks mõlema vanema tegelikke sissetulekuid, kulusid ja lapse vajadusi. Küsimused ja eesmärgid: Milline elatise suurus ja maksmise kord oleks õiglane, arvestades lapse vajadusi ning mõlema vanema majanduslikku olukorda? Kuidas juriidiliselt tagada, et ema ei saaks vanemahüvitise perioodi eest elatist tagantjärele nõuda? Kuidas vormistada ametlik ja toimiv suhtlemiskord, mis arvestaks lapse vanust, sõidudistantsi ning isa teenistuskohustusi kaitseväes?
Kirjeldatud olukorras on oluline eristada kolme küsimust: lapse ülalpidamine (elatis), vanemahüvitise periood ning lapsega suhtlemise kord. Kõigis neis küsimustes on võimalik vanematel sõlmida kokkulepe, mis aitab hilisemaid vaidlusi vältida.
1. Kuidas määratakse elatise suurus pärast vanemahüvitise lõppemist?
Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt on mõlemal vanemal kohustus oma alaealist last ülal pidada. PKS § 99 lg 1 järgi sõltub ülalpidamise ulatus lapse vajadustest ning vanemate varalisest olukorrast ja sissetulekutest. Seadus ei näe ette kindlat elatise summat, vaid iga juhtumi puhul hinnatakse lapse tegelikke vajadusi ja vanemate võimalusi.
Lapse ülalpidamiskulude hulka võivad kuuluda näiteks toit ja riided, eluasemekulud lapse ulatuses, lasteaiatasu ja huvitegevus, tervise- ja hügieenikulud ning muud lapse kasvatamisega seotud mõistlikud kulud.
Kui laps elab peamiselt ühe vanema juures, täidab see vanem osa ülalpidamiskohustusest lapse igapäevase hooldamise kaudu. Teine vanem täidab oma ülalpidamiskohustust üldjuhul rahalise elatise maksmisega. Elatise suuruse kokkuleppimisel on mõistlik arvestada mõlema vanema sissetulekuid, lapse tegelikke kulusid ning seda, kui palju aega laps kummagi vanema juures viibib.
2. Kas vanemahüvitise saamise ajal võib nõuda elatist tagantjärele?
Vanemahüvitis ja elatis on erinevad õigused. Vanemahüvitis on riiklik sotsiaaltoetus, elatis aga vanema seadusest tulenev ülalpidamiskohustus. Kui vanemad on kokku leppinud, et vanemahüvitis laekub ühele vanemale ning selle arvelt kaetakse lapse ülalpidamiskulud, on soovitatav see kokkulepe kirjalikult vormistada. Kirjalikus kokkuleppes võiks olla selgelt kirjas, et vanemahüvitise perioodil loetakse lapse ülalpidamine kokkulepitud viisil täidetuks ning kuidas vanemad selle aja jooksul lapse kulusid kannavad. Samas ei ole võimalik kokkuleppega täielikult välistada õigust pöörduda hiljem kohtusse. Kui tekib vaidlus, hindab kohus, kas lapse ülalpidamiskohustus oli vastaval perioodil tegelikult täidetud. Seetõttu on mõistlik säilitada tõendid tehtud maksete ja lapse kulude kandmise kohta.
PKS § 108 järgi võib elatist nõuda tagasiulatuvalt üldjuhul kuni ühe aasta eest enne kohtusse pöördumist, kui ülalpidamiskohustust ei ole täidetud.
3. Kuidas vormistada lapsega suhtlemise kord?
PKS § 143 lg 1 kohaselt on lapsel õigus suhelda mõlema vanemaga ning mõlemal vanemal on õigus ja kohustus lapsega suhelda. Vanemad peaksid püüdma kokku leppida suhtlemise korra, mis lähtub eelkõige lapse parimatest huvidest.
Üheaastase lapse puhul on tavapärane, et suhtlemine toimub sagedamini, kuid lühemate perioodidena, arvestades lapse vanust, päevakava ja kiindumussuhet peamise hooldajaga. Kui vanemad elavad eri linnades ning ühe vanema töö (näiteks tegevteenistus Kaitseväes) eeldab muutuvat graafikut, võib kokkulepe olla paindlik ning sisaldada näiteks suhtlemise sagedust ja kestust; transpordi korraldust ja kulude jaotust; etteteatamise tähtaega graafiku muutumise korral; pühade ja puhkuste jaotust lapse vanuse kasvades.
Suhtlemiskorra võib sõlmida kirjaliku kokkuleppena. Kui kokkulepet ei saavutata, saab vanem pöörduda kohtusse suhtluskorra kindlaksmääramiseks.
Soovitused kokkuleppe sõlmimiseks
Praktiliselt on mõistlik koostada kirjalik vanemate kokkulepe, milles lepitakse kokku:
1. vanemahüvitise perioodil lapse ülalpidamise korraldus;
2. alates vanemahüvitise lõppemisest makstava elatise suurus, maksetähtaeg ja vajadusel kulude jagamise põhimõtted;
3. lapsega suhtlemise kord ja transpordi korraldus.
Selgelt sõnastatud kirjalik kokkulepe aitab vähendada hilisemaid vaidlusi ning annab mõlemale vanemale selguse nende õiguste ja kohustuste kohta.
Kuhu pöörduda abi saamiseks?
Sotsiaalkindlustusameti perelepitusteenus aitab vanematel jõuda kokkuleppele nii elatise kui ka suhtlemiskorra küsimustes. Perelepitus on vabatahtlik ning lähtub lapse parimatest huvidest.
Jurist Aitab annab üldist õigusalast teavet perekonnaõiguse, elatise ja vanemate õiguste ning kohustuste kohta.
Kui kokkulepet ei saavutata, saab pöörduda maakohtusse elatise või suhtlemiskorra kindlaksmääramise nõudega.