Teadete edastamise viisid

Mul on olenas korter,kus juba pikemat aega elab ùùrnik .KÙ-l tema kontaktid olenas ,samuti olemas kōik minu kontaktid. Detsembri alguses ,helistas mulle ( omanikule ) ùhistu ja palus avada ust, kuna majas vahetatakse pùstak. Vōtsin koheselt ùhebdus ùùrnikuga,kes viibis tööl ja ei saanud koheselt tulla. Mina kahjuks ei viibi Eestis . Ùùrnik väitis,et pole mingeid informatsiooni saanud ,et hakatakse vahetama pùstakut ja ta pidi võimaldama liigipääsu Kùsisin ùhistu käest,et miks mind nagu omaniku keegi pole teavitanud sellest ,et saaksin vōimaldada liigipääsu . KÙ vastas, et ei pea mind teavitama info oli trepikojas seina peal. Kùsimus: kas KÙ peab teavitama omaniku sellest ja kuidas teavitamine peab välja nägema ?

Korteriomanik on kohustatud teatama korteriühistule oma olemasolevate sidevahendite andmed, eelkõige telefoninumbri või elektronposti aadressi (KrtS § 46 lg 1). Kui korteriomaniku elu- või asukoht erineb korteriomandi asukohast, peab ta teatama ka oma elu- või asukoha postiaadressi (KrtS § 46 lg 2). Kui korteriomanik ei ole postiaadressi teatanud, on korteriühistul õigus lugeda tema elu- või asukohaks korteriomandi asukoht (KrtS § 46 lg 3).

Korteriühistu peab korteriomanikuga suhtlemisel kasutama eelkõige neid sidekanaleid, mille andmed (nt elektronposti aadress või postiaadress) korteriomanik on ühistule teatanud (KrtS § 46 lg 1, lg 2). Oluliste dokumentide (nt koosolekuteated, otsuse eelnõud) edastamisel tuleb kasutada kas elektroonilist kanalit (kui aadress on teatatud) (KrtS § 20 lg 4) või kirjalikku taasesitamist võimaldavat vormi (KrtS § 21 lg 2). Üldiselt on dokumentide kättetoimetamise viisid postiga, haldusorgani poolt või elektrooniliselt (HMS § 25 lg 1). Trepikojale seinale kinnitamist ei ole seadusandja ette näinud, kui korteriomanikud ei ole selles eraldi kokku leppinud.

Отвечено:
10.12.2025