Kaasomandi eseme kasutamine
Tere! Meie korteriühitul on nii suur maaala, et vaatamata majaesisele ja tagusrle nuruplatsile, pesukuivatusalale, parklale ja laste liivakastile on ka aiamaad. Majas on 17 korteriomandit, kuid aiamaa on jäänud neile, kes kasutasid maalappi juba enne maja erastamist. Osad aiamaad jäid majale mõõdetud maaalast väljapoole riigimaale. Nüüd saadeti ühistile kiri, et see maa tuleb vabastada ja need isikud soovivad saada maalappi oma korteriühistule. Praegu seal aiamaad kasutavad korteriomanikud pole aga nõus oma maalappe vähendama. Samas soovivad aiamaad saada ka need, kwlkel seni seda pole olnud. Kas neil on õigus palda aiamaa ümber mõõta nii, et majas igale kortwriomanikule jääb võimalus maad kasutada ja kui ta seda ei soovi, saab ta oma maalapi kokkuleppel anda kasutamiseks naabrile. Minu teada pole ühistu teinud nimelist maakasutamise otsust. Kuna KOV võib peagi hakata selle maa eest ka maamaksu küsima, siis peavad kõik maksma vastavalt oma korteri suurusele ja neil peaks siis olema õigus väikesele aiamaalapikesele. N-ö kogukonnaaiamaa. Kuidas probleemi korrektselt ja õiglaselt lahendada?
Kortermaja juurde kuuluv maa on korteriomanike kaasomandis ning selle kasutamine toimub kaasomanike kokkuleppe alusel. Kaasomandi eset kasutades peab pidama silmas teiste kaasomanike õigust kaaskasutuseks. Kuna ajalooliselt on osadel korteriomanikel võimalus aiamaa kasutamiseks ja teistel mitte ning vastav kirjalik kokkulepe puudub, on kasutusvõimaluseta korteriomanikel, kes aiamaad kasutada soovivad, õigus nõuda, et neile seda ka võimaldatakse.
Kas aiamaa mõõdetakse välja kõigile kaasomanikele vastavalt nende kaasomandi osa suurustele või ei soovi mõned kaasomanikud oma õigust kasutada, ei ole siinjuures oluline. Oluline on, et kõigil on võimalus ja kõik kaasomanikud on olnud selliselt jaotatud kasutamisega nõus. Seega, soovitan arutada läbi, kuidas kasutuses kokku leppida, võttes arvesse kaasomandi osa suurusi ja kõigi kaasomanike õigust kasutada vastavalt kaasomandi osa suurusele ning sõlmida vastav kirjalik kokkulepe (kõigi kaasomanike nõusolekuga) või kui soovitakse, et kasutuskord jääb selliselt kehtima ka siis, kui mõne korteri omanik muutub, vormistada kokkulepe notariaalselt erikasutusõigusena, mis kantakse ka kinnistusraamatusse.