Kodune testament võib olla tunnistajate juuresolekul alla kirjutatud või omakäeliselt kirjutatud testament. Koduse testamendi puhul on väga oluline testaatoril omakäeliselt fikseerida enda nimi, testamendi tegemise kuupäev ja aasta, sest kodune testament kaotab kehtivuse, kui selle tegemise päevast on möödunud kuus kuud ja testaator elab. Koduse testamendi peab testaator isiklikult allkirjastama.

Notariaalne testament võib olla notariaalselt tõestatud või notari hoiule antud testament. Notariaalselt tõestatud testamendid jagunevad aga notari poolt testaatori tahteavalduse kohaselt koostatud ja testaatori poolt notarile tõestamiseks esitatud testamentideks. Notari hoiule antud testamendi puhul notar testamendi sisu ja vormi ei näe - testaator annab isiklikult oma viimse tahte avalduse kinnises ümbrikus notari hoiule ning kinnitab notarile, et see on tema testament.

Notariaalse testamendi puhul saadab notar peale testamendi tegemist teate pärimisregistrile, kuid teave testamendi tegemise ja sisu kohta hoitakse saladuses kuni pärandi avanemiseni. Pärandi avanemise aeg on pärandaja surmapäev. 

Testament on viimse tahte avaldus, millega inimene teeb oma surma puhuks korraldusi. Testament võib olla notariaalne või kodune. Testamenti on mõtet koostada juhul, kui soovitakse muuta seadusega ettenähtud pärijate ringi, teha korraldusi pärandiosade suuruse muutmiseks või teha pärandvara kohta muid korraldusi.

Omakäeliselt kirjutatud testament peab olema algusest lõpuni kirjutatud testaatori oma käega (testament ei tohi olla nt arvutis ega kirjutusmasinal trükitud). Testamendile tuleb testaatori poolt märkida oma nimi, testamendi tegemise kuupäev ja aasta. Testament peab olema allkirjastatud testaatori poolt.

Koduse testamendi saab pärimisregistris registreerida  riigiportaali vahendusel testaator või isik, kellele testaator on testamendi hoiule andnud.