Tere! Soovin küsida notari tasude kohta pärimismeneluses. Nimelt pärimismenelusus on juba algatatud (ehk 1 kord oleme juba notaris käinud). Nüüd läheme uuesti ja seekord saame kätte pärimistunnistused ja teeme sissekanded kinnisturaamatusse. Samas mina ainupärijana teen notaris lepingu annakuks (korter) mis läheb annakuna minu vennale. Tahtsingi küsida, et mis tasud selle kõigega kaasnevad? Otsisin küll internetist vastuseid aga kõikjal oli see väga keeruliselt seletatud. Lugupidamisega

Notari tasudega seonduvat reguleerib notari tasu seadus. Kuna notari tasu määrad on kehtestatud seadusega, on notaritel keelatud sõlmida kokkuleppeid tasumäärade muutmiseks. Seaduses märgitud tasumäärale lisandub käibemaks. Nii näiteks on tasu pärimistunnistuse väljastamise eest 124,75 eurot. Kui soovite teada täpset summat, mida notarile tasuma peate, soovitan selle kohta küsida teavet notarilt endalt. Vaid notarile on teada, millised toimingud pärimismenetluse käigus teha tuli.

KÜ ühel korteril kaasomanik. Üks omanik lahkub siit ilmast. Pärand praegu avamata. Kas ühistu üldkoosolekul on teisel omanikul hääleõigus?

Pärand avaneb pärandaja surmapäeval, seega on pärand avanenud. Pärandi avanemisega läheb pärand pärijatele üle. Pärandaja õigused ja kohustused lähevad pärijatele üle aga alles pärandi vastuvõtmisega. Ajaks, kus pärand on juba avanenud ent pärandit ei ole veel vastu võetud võib olla testamendijärgse pärimise korral nimetatud testamendis testamenditäitja, kellele saab notar väljastada vastava tunnistuse ja kes siis pärandaja asemel talle kuulunud vara valitseb. Vajadusel saab kohus nimetada pärandi hooldaja, kellele kohus võib anda korraldusi vara valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks. 

Kuivõrd tegemist on kaasomandiga, ei saa üks kaasomanik ilma pärandi vastu võtnud pärijata, testamenditäitjata või kohtu määratud pärandi hooldajata korteriomaniku õigusi teostada.

Tere. Kui korter on vanaema nimel aga hiljuti suri minu isa kellel siis võlad ja vaja välja kuulutada pärandvara pankrott , ega siis korterist ilma ei jää?

Pärandvara pankrot mõjutab pärandvara hulka kuuluvat vara ja kohustusi. Kui korter kuulub vanaemale ja ei kuulu Teie isa pärandvara hulka, ei ole võimalik selle korteri arvel ka pärandvara koosseisus olevaid kohustusi täita ega nende täitmist nõuda. Vanaema vara kuulub vanaemale ja kellegi teise kohustused selle väärtust ei vähenda.

Tere! Minu vanaisa pärand läks jagamisse nelja osapoole vahel. Pärand võeti vastu ühiselt ja moodustunud on pärandvara ühisus. Nagu ma aru saan siis tuleb kõigepealt lõpetada pärandvara ühisus ja seeläbi pärandvara jagada. Küsimus on nimelt selles, et kuidas jagatakse metsamaa, kui metsamaa ei ole väärtuselt ühtlane st. erinevad osad metsast on erineva väärtusega?

Pärandvara jagatakse pärandvara ühisuse lõpetamise käigus ja peale vara jagamist ühisus lõpeb. Jagamisele kohaldatakse kaasomandi jagamise sätteid. Kui pärand koosneb kinnistust, saab seda jagada reaalosadeks, mis ei ole võrdeliseld kaasomandi mõttelise osa suurusega mitte pindlalalt vaid väärtuselt, otsustatakse, et kinnistu omanikuks saab üks või mitu isikut, kes hüvitavad teistele kaasomanikele nende kaasomandi osa suuruse väärtuse rahas. Maakeeli öeldes ostetakse teised kaasomanikud välja. Või müüakse kaasomandis olev asi ja saadud raha jagatakse vastavalt pärimistunnistusele märgitud mõtteliste osade suurusele pärandvarast.

Pärandvara jagamine Kas pärandvara jagamise korral peavad ka pärijate abikaasad olema notariaalse tehingu teostamise juures?

Kuivõrd tasuta käsutuse, sealhulgas pärimise teel saadu on selle abikaasa lahusvara, kes vara päris ja ühisvara ei moodustu, ei näe ma vajadust abikaasal tehingus osaleda. Kas aga esinevad mingid asjaolud, mille tõttu notar seda siiski vajalikuks peab, tuleks  tehingut tõestavalt notarilt küsida.

Pärandi küsimus - mis saab pärandvarast, kui vara omanik on surnud, aga pärijad ei ole pärandit vastu võtmas käinud rohkem kui 10 aastat? Spetsiifiliselt siis just kinnisvarast.

Kui pärandaja on surnud pärast 2008. aastat, siis võrreldes varasemaga on kehtivas seaduses sätestatud, et avalduse peab notarile esitama see pärima õigustatud isik, kes EI SOOVI pärida – passiivselt ei saa pärandist loobuda. Kui isik teab, et on õigus pärida ja ei ole pärandist loobumiseks avaldust kirjutanud, loetakse ta pärandi vastu võtnuks. Küll aga on päritud vara kohta omanikukande muutmiseks vaja viia läbi pärimismenetlus notari juures. Ilma pärimismenetlust läbi viimata ei ole pärijal võimalik kinnisvaraga ühtegi tehingut teha, kuna registri järgi ei kuulu vara talle.

Tere Situatsioon: Pärandaja surma järgselt ei alustatud kohe pärimismenetlust. Seda tehti ca 1,5 a hiljem. Pärija ei olnud teadlik oma pärandis olemisest. Saades oma pärimisõigusest teada pärimismenetluse algatamise järgselt, soovis ta pärandist loobuda ja tegi seda 3 kuu jooksul pärimisõiguse kohase dokumendi kätte saamise hetkest. Mis ajast loetakse pärija (täiskasvanud laps) teadlikuks oma pärimisõigusest? Kas on võimalik seaduslikult eeldada, et pärija oli teadlik oma pärimisõigusest enne pärimismenetluse algatamist, pärija surma hetkel? Tänan

 PärS § 119 lg 1 kohaselt on pärandist loobumise tähtaeg kolm kuud. Tähtaeg hakkab kulgema hetkest, kui pärija saab teada või peab teada saama pärandaja surmast ning oma pärimisõigusest.

Pärandist loobumise tähtaeg ei hakka seega kulgema enne, kui täidetud on kaks kumulatiivset eeldust: pärija saab teada või pidi teada saama nii pärandaja surmast kui ka enda subjektiivsest pärimisõigusest. Kohtupraktika kohaselt pärimisõigusest teada saamine eeldab üldjuhul vaid seda, et pärija teab või peab teadma elulisi asjaolusid, millest tema subjektiivne pärimisõigus tuleneb.

tere!Laste isa on surnud,üks lastest on alaealine.Lahkunul on täisealine tütar esimesest abielust.Mul on selline info,et enne pärandisse astumist kõik kulud jagatakse täisealiste pärijate vahel,aga pärast pärandisse astumist tekib see kohustus alaealisel ka ja kulud jagavad juba kolme peale.Kas on see nii?

Seadusega ei ole ette nähtud, milline pärijatest peab algselt kandma pärandaja matusekulud. Matusekulud võib kanda ka isik, kes ei ole pärija. Kestahes on pärandaja matusekulud kandnud, on tal õigus pärijatelt nõuda matusekulude hüvitamist vastavalt nende pärandiosade suurusele.

Tere Meil suri laps (alaealine). Olime tal teinud pangas tähtajalise hoiuse, summa ca 140 EUR. Oleks selle tal vennale liigutanud, aga...bürokraatia. Kuna tegu hoiusega, siis nö matusekulude katteks seda kätte ei saa. Vaadates pärandiga seotud kulusid, siis tundub vist mõistlik sellega üldse mitte tegeleda, sest kulud tunduvad sisuliselt samad, mis saadaolev summa. Kas mul on õigus? Ja kui pärandiga tegelemine ei ole otstarbekas, siis kas on üldse mõtet midagi teha st kas peaksin mingil põhjusel ikkagi notariga kuskil ühendust võtma? Kui, siis milleks? 

Kui pärandvara hulka ei kuulu muud, kui tähtajalisel hoiusel olev ca 140 eurot, ei ole ilmselt pärimine otstarbekas. Pärimismenetluse võib sel juhul ka päris alustamata jätta ja notari poole pöörduda ei tulegi. Tõenäoliselt ei ole alaealisel ka kohustusi ega varalisi õigusi, mida saaks pärida. Seega oleks pärimismenetlus tõepoolest asjatu kulu.

kui pärand on avatud ja on hakatud kohtutäituri poolt tegema inventuuri(alaealised lapsed) siis kas seda on võimalik katkestada kuna notar ei selgitanud mulle et pärandvara pealt pean kohtutäiturile maksma 0,15%?

Pärimisseaduse järgi on pärandvara inventuur kohustuslik, kui pärijate hulka kuuluvad alaealised lapsed.