Küsimus puudutab Nõukogude võimu poolt võõrandatud omandi (maa) tagastamist maareformi ajal. Eestis toimunud maareformi ja maade tagastamise ajal ei olnud kunagise maaomaniku pärijad teadlikud oma esivanema varast, tagastamist nõudis kunagise maaomaniku külgnev sugulane (vennapoeg), kellele tema ka maa ka anti. Kas siis nüüd, teada saades oma esivanema kunagisest omandist, mis sundvõõrandati Vene võimu poolt, aga tagastati mitte tema lastele, vaid kaugemale külgnevale sugulasele, on kunagise maaomaniku otsestel järglastel õiguslik alus see maa endale nõuda? See on praegu uue omaniku laste valduses. Tagastamisdokumentidele ei ole märgitud teisi õigustatud omanikke, kuigi need olid sel ajal olemas, aga tagastamistoimingut läbi viinud jurist või kohtunik ega ka tagastamist nõudnud isik ei olnud kontrollinud nende olemasolu, kuigi ametlikud lapsed olid Maareformi ajal olemas. Lihtsalt nad ei teadnud, et nende isal (kes oli Maareformi ajaks surnud) oli vara ja neil oleks olnud õigus ise tagastamistaotlus esitada. Kas tagastamistaotluse esitanud isik või tema taotlust läbi vaadanud isik ei oleks pidanud kontrollima, kas endisel omanikul, kelle vara ta endale nõudis, on otseseid järeltulijaid? Selle kontrollimise kohta tagastamisotsuse toimikus sissekanded puuduvad. Muud vara ei tea tema järglased tal olevat. Kas on mõtet alustada tema pärimismenetlust? Kas see aitaks midagi?

Tere

Täname pöördumast! 

Kahjuks ei ole Te kirjutanud millal täpselt õigustatud isik suri, kirjutate vaid, et ta suri maareformi ajal. Pärimisseadus võeti vastu 17.01.2008. ja see hakkas kehtima 1. jaanuaril 2009. a. Kui õigustatud isik suri enne 30.05.1996 . a. siis kehtisid pärimise kohta ENSV Tsiviilkoodeksi sätted, mille järgi tuli pärandi vastuvõtmiseks esitada avaldus 6 kuu jooksul alates pärandaja surmast teadasaamisest. Ning alates 30.05.1996. a. kuni 1. jaanuarini 2009. a. kehtis pärimisseaduse mille § 117 lg 1 kohaselt pärandi vastuvõtmiseks või pärandist loobumiseks tuleb käesoleva seaduse §-s 118 sätestatud tähtajal esitada pärandi avanemise koha kohtule kirjalik avaldus. Sama paragrahvi lg 2 järgi kohus võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud pärandi vastuvõtmise või sellest loobumise tähtaega pärima õigustatud isiku nõudel pikendada, kui see on lasknud tähtaja mööda kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjusel või kui pärandit ei ole võimalik kohtu määratud tähtaja jooksul vastu võtta või sellest loobuda.

Sama paragrahvi lg 3 kohaselt pärandit ei saa vastu võtta ega sellest loobuda, kui pärandi avanemisest on möödunud 10 aastat.

Seega kahjuks ei ole ilmselt võimalik pärimismenetlust alustada.

Vara tagastamise kord ei pannud tagastamisega tegelevatele kohaliku omavalitsuse üksustele kohustust kontrollida pärijate ringi.

Lugupidamisega

Tere! Olen vabaabielus. Juhul kui minuga midagi juhtub, tahaks, et kogu mu vara saaks minu elukaaslasele (kinnistu, hoiused, vara). Seadusesilmis oleks hetkel minu vara saajad vennad ja õde-seda ma ei soovi. Mis oleksid variandid? Kas kinkeleping või testament? Kas hiljem on võimalik neid ka vaidlustada (minu õel või vendadel) ja võtta kogu vara mu elukaaslaselt ära? Kuna meil ei ole nendega häid läbisaamisi, siis kaalun igat varianti, et see mida meie panustame oma elule, ei pea saama teised ja see jääks minu elukaaslasele.

Kinkelepinguga annab kinkija tasuta teisele isikule talle kuuluva eseme või õiguse. Kinkelepingu sõlmimisel lähevad kingisaajale üle kõik asjaga seotud õigused ja kohustused ning koheselt ka asja omand. Pärast kingisaaja poolt omanikuks saamist ei ole kinkijal enam õigust asja ise kasutada või sellega tehinguid teha. Õigus asja kasutada on kinkijal üksnes sel juhul, kui kinkija ja kingisaaja on selles kinkelepingus eraldi kokku leppinud. Kinkelepingu eelis on vara kiire üleminek, kuid kinkija poolt vaadatuna on kinkelepingu puuduseks see, et ta kaotab vara üle igasuguse kontrolli. Samuti esineb oht, et kui kingisaaja peaks surema enne kinkijat, pärivad ka kingitud vara tema pärijad ja kinkija seadusjärgsete pärijate hulka ei kuulu.

Seevastu testamendi näol on tegemist ühepoolse tehinguga, millega testaator (testamendi tegija) otsustab, mis saab tema varast pärast tema surma. Seega läheb testamendiga vara omand üle pärast testaatori surma ning testaator on talle kuuluva vara omanik kuni oma surmani. Testamendi puhul ei pea testaator kartma ka seda, et tal puuduks pärast testamendi tegemist enda vara kasutus- ja käsutusõigus. Testaator saab asja kuni enda surmani kasutada ja soovi korral ka müüa kuni maisest elust lahkumiseni. Kui isik soovib enda vara üle otsustada kuni elu lõpuni ja mitte sõltuda omandiküsimustes oma lähedastest, tuleks kinkelepingule kindlasti eelistada testamenti.

Kokkuvõtlikult on nii testamendil kui kinkelepingul omad eelised. Igal juhul tasub läbi mõelda, mis on vara üleandmise eesmärgiks ning kas pärandajal on eluajal veel vajadus või huvi seda ise kasutada. Vastavalt sellele saab valida õige lepingutüübi. Kahjuks on mistahes lepingut võimalik vaidlustada ja ei ole võimalik anda soovitust absoluutselt vaidlustamiskindlale lepinguliigile küll saab soovitada eelistada igal juhul ka testamendi puhul tehingu notariaalset vormi.

Tere! Küsimus on väljastatud pärimistunnistuse kohta. On toimunud abikaasa surma järel seadusjärgne pärimine, surma üle elanud abikaasa ja 3 lapse vahel. Pärimistunnistusel on kirjas, et kõik pärivad 1/4 pärandist, mis on ka õige. Pärimistunnistusel on kirjas ka abikaasa andmed. Puudub aga viide sellele, et pärandvaraks on 50% abikaasade ühisvarast, millest kuulub kõigile 1/4 või ei peagi olema?

Kui pärandaja oli pärandi avanemise ajal abielus või registreeritud kooselus, märgib notar pärimistunnistusele pärandaja üleelanud abikaasa või registreeritud elukaaslase ees- ja perekonnanime, isikukoodi, abielu või kooselulepingu sõlmimise aja ning andmed abikaasade või registreeritud elukaaslaste varasuhte kohta. Kui pärandaja abielu või kooseluleping oli enne pärandi avanemist lõppenud, kuid abikaasade või registreeritud elukaaslaste ühisvara oli jäänud jagamata, märgib notar pärimistunnistusele ka selle asjaolu ning pärandajaga abielus või registreeritud kooselus olnud isiku ees- ja perekonnanime, isikukoodi, abielu või kooselulepingu sõlmimise ja lõppemise aja, samuti andmed abikaasade või registreeritud elukaaslaste varasuhte kohta. Kui notar on midagi nimetatud andmetest jätnud ekslikult pärimistunnistusele märkimata, soovitan Teil pöörduda pärimistunnistuse tõestanud notari poole.

Pärimismenetlus lõpeb pärimistunnistuse väljastamisega notari poolt. Nii peaks olema, kuid minu juhtumi puhul edasi on kinnisvara vastuvõtmata pärijate poolt,sest üks pärija keeldub kuidagi minemast ja vastuvõtmast,sest tal on suur laenukoorem,keeldunud ta õigeaegselt ka ei ole ja nüüd on nii,et see kinnisasi ,mis oli kahele inimesele pärandatud, on siiani nagu õhus, ikka veel selle isiku nimel,kes pärandas ja surnud juba üle 2 aasta. Kaks erinevat juristi ei osanud lahendada olukorda, aga mind morjendab selline lugu,sest ma ei saa midagi teha . Seal elab teine pärija ja kasutab seda,kogudes võlgu. Tahan lihtsalt müüa oma osa,et poleks mulle pärast koormatisi

Kirjeldatud olukorras saab Teile olla abiks kaaspärija vastu kohtusse pöördumine. Isik, kes ei ole pärandist loobunud, on selle vastu võtnud ja on kohustatud tegema kinnistusraamatu omanikukande muutmiseks tahteavalduse. Kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma.

Ütleme, et olen abielus, meil on abikaasaga ühiselt 1 laps . Abikaasal on eelmisest abielust 2 last . Abielludes tegime ühisvara lepingu . Eraldi on mõlemal veel vara , mis enne abielu soetatud ja mis ei kuulu ühisvara hulka . Milline vara läheb kelle vahel jagamisele, kui sureb üks abikaasadest ? Kes pärib enne abielu soetatud vara? Kas minu vara, mis enne abielu soetatud läheb minu lapsele või minu lapsele ja mehele ? Kas peale mehe surma läheb see vara edasi tema kõikidele lastele, ehk siis kolme vahel jagamisele? Aga kui ollakse abielus ja on lahusvara ? Kes siis pärib enne abielu ostetud vara või vara mis on ühel inimesel? Kas minu vara meie ühine laps ? Või mees ja laps ? Ja peale mehe surma eelmisest abielust lapsed ? Ning kes pärib abielu korral ühisvara kui sureme koos või sureb meist üks , kui on ühisvara soetatud ? Abikaasa kõik lapsed, ka eelmisest abielust?

Abikaasade varasuhte liik ei mõjuta pärijate ringi. Sõltumata sellest, kas tegemist on ühis- või lahusvarasuhtega, pärivad esimesena surnud abikaasa kogu vara selle abikaasa lapsed ja üleelanud abikaasa. Erinev on vaid pärandvara koosseis. Kui varalahususe korral kuulub pärandvarasse vaid kogu vara, mis on surnud abikaasa nimel, siis varaühisuse korral kuulub pärandvara hulka surnud abikaasa lahusvara ja pool abielu jooksul ükskõik kumma abikaasa nimele soetatud varast. 

Mõlemal juhul pärivad hiljem surnud abikaasa järel vaid tema lapsed. Kui soovite pärandi teistsugust jaotust, soovitan koostada testamendi. Asjakohane võib olla ka abikaasade vastastikune testament, mille järgi abikaasad määravad vastatikku teineteist enda kogu vara pärijateks ning ühtlasi määravad ka selle, kuidas jaguneb abikaasade vara (kes mille pärib) kauemelanud abikaasa surma järgselt. Konsultatsiooni ja nõustamist pakub seejuures notar, kes testamenti tõestama asub.

Kui abikaasadel on varade lahususe leping, siis kas ühe abikaasa surma puhul läheb tema vara jagamisele kõigepealt esimese ringi pärijate, st laste vahel, ehk siis abikaasa sel juhul pärijaks ei kvalifitseeru

Seadusjärgse pärimise korral ei ole oluline kas abikaasade varasuhe on varaühisus või lahusvara režiim. Abikaasa pärib igal juhul seadusjärgsete pärijate kõrval vastavalt pärimisseaduse § 16 lg 1.

Tere ! Küsimus on et mõni kuu tagasi pärisime kolm korterit ja pärijaid kokku on 11 inimest ja kõik soovivad vara müüja kuid üks pärijatest ei kotakteeru ning on ühe korteri välja üürinud . Mis võimalused on ja mida peaks tegema ?

Kui pärijad on pärandi vastu võtnud ühiselt, on moodustunud kogu pärandvara suhtes pärandvara ühisus, mida saavad pärijad kasutada ja käsutada vaid üksmeeles ja ühiselt. Kui keegi pärijatest si soovi koostööd teha, on võimalik nõuda pärandvara ühisuse lõpetamist. Pärandvara ühisust on võimalik lõpetada pärandvara jagamisel. Jagamine toimub sarnaselt kaasomandi lõpetamisele ja selleks on erinevad võimalused: pärandvara jääb ühele või mitmele pärijale ja teistele hüvitatakse omandi kaotus rahas, kui kõik või mitu pärijat soovivad saada pärandvara ainuomanikuks ja maksta teistele hüvitist, korraldatakse pärijate vahel enampakkumine või müüakse kogu pärandvara ja müügist saadud raha jagatakse vastavalt pärimistunnistusele märgitud mõtteliste osade suurusele. 

Tere Testamendi vormistamisest. Vanematel on vara, kuidas toimub päranduse jagamine seaduse järgi? Seaduses on mitmed nn ringid pärijaid, kas kaasatud on kõik nn veresugulased? Kui aga on soov, et pärijaks oleks vaid poeg, siis kas tulevikus lähisugulastega vara vältimist tuleks teha testament, kus märgitud pärijaks poeg? Kas see eeldab ka vanemate nn omavahelist pärandamist, s.t. ema ja isa teevad omavahel testamendi? Mis notaritasu testamendi vormistamisel? Kui vara on ka autod, kas need ka lisatakse testamenti kui varana?

Kui pärandajal ei ole tehtud testamenti, toimub pärimine seaduse järgi. Seadusjärgsed pärijad on sugulased, kes pärivad kolmes järjekorras. Esimese järjekorra pärijad on pärandaja lapsed . Teise järjekorra pärijad asuvad pärima alles siis kui esimese järjekorra pärijaid ei ole või need on pärandist loobunud ja kolmanda järjekorra pärijad alles siis kui keegi teise järjekorra pärijatest ei päri. Seadusjärgse pärimise korral pärib koos sugulastega ka abikaasa (kui pärandaja on surma ajal abielus). Esimese järjekorra pärijate ehk laste kõrval pärib abikaasa võrdselt pärandaja lapse osaga, kuid mitte vähem kui ühe neljandiku pärandist. Kui aga on soov, et päritakse teisiti, tuleb teha testament. Testamendis on võimalik määrata, kes on kogu vara pärija või nimetada erinevatele varaesemetele eraldi pärijad. Vara, mis on testamendis nimetamata (kui ei ole pärandatud kogu vara), päritakse seaduse järgi.

Testamenti aitab sõnastada notar, kes testamendi tõestab. Samuti saab notarilt informatsiooni notariaaltoimingu tasu kohta.

Tere Teema järgmine. Olen ametlikult lapsendatud laps. Minu lapsendaja (isa) on surnud ja olen tema järgi seaduslikult ka pärinud. Nüüd on surnud minu bioloogiline isa. Kas minul on õigus ka tema järgi pärida või mitte?

Lapsendamise tulemusel tekivad lapsendaja ja lapsendatu vahel vanema ja lapse õigused ja kohustused nagu bioloogilises pereski. Lapsendamisega lõpeb lapse ja tema alanejate sugulaste sugulussuhe endiste sugulastega ning lõpevad ka sugulusest tulenevad õigused ja kohustused. Seadusjärgse pärimise korral on pärijateks aga sugulased. Seega ei ole võimalik ka seadusjärgne pärimine oma bioloogilise isa järelt. Testamendijärgne pärimine on alati võimalik, kui testament on tehtud teie kasuks.

Kas pärimise teel omandatud väärtpaberite müük kuulub tulumaksuga maksustamisele? Kui kuulub, siis kuidas arvutatakse maksustatav summa?

Eestis ei ole pärandimaksu, seega ei maksustata pärandi vastuvõtmist ent kui pärija müüb mõne pärimise teel saadud varaeseme, kuulub saadud tulu tulumaksuga maksustamisele. Tulu on saadud kasu ehk summa eurodes, mis väärtpaberite müügist laekus.