on kolm pärijat,üks nendest alaealine.Mida saab teha,kui üks pärijatest(lahkunu tütar esimesest abielust) ei reageeri kirjadele ja ei osale.Momendil probleem selles,et ta ei osale pärandaja rahaliste vahendite jagamise vormistamises,ei tule pangakontorisse.Selle tõttu teised pärijad ei saa ka midagi teha.Mida saab teha sellises olukorras?

Kui üks pärijatest ei nõustu pärandvara jagamisega kokkuleppel või isegi mitte selles küsimuses läbi rääkima, saab esitada nõude pärandvara ühisuse lõpetamiseks ja pärandvara jagamiseks tema vastu kohtusse. Sel juhul saab kohtus nõuda, et pärandvara jagamiseks vajalikke tahteavaldusi asendab selle isiku osas jõustunud kohtulahend.

Tere Kui lahkunu pärijate seas on ka alaealine, kas see eeldab lisaks pärimistunnistusele ka kohtuluba lahkunud isiku pangakontol olevate vahendite kasutamiseks ning II ja III samba osakute kandmiseks pärijate pensionikontodele (st. kui neid ei võeta rahas välja)?

Alaealise nimel pärandi vastu võtmine kohtu luba ei vaja, küll on vajalik kohtu nõusolek pärandvara jagamisel, mida Teie kirjeldatud toimingud sisuliselt endast kujutavad. Soovitan mõelda läbi kogu pärandvara koosseis ja selle jagamise viis kaaspärijate vahel ning küsida kohtult nõusolek pärandvara jagamiseks just sellisel viisil. Kui jagamisel arvestatakse lapse huve ja jagamine on õige ning õiglane, kohus sellise nõusoleku ka annab.

Tere.Ennem ema surma sai koostatud testament tunnistajate juuresolekul kus oli pärijaks üks poeg.isikukood ja nimi selgelt välja toodud.blanketi sain tuttavalt juristilt.nüüd kui vend läks notarisse,öeldi et ei aksepteerita testamenti kuna puudub venna nime ees sõna "ainupärija". Kas tõesti tuleb nüüd alustada täieulatusliku pärimisprotsessi?

Testamendi tõlgendamisel lähtutakse testaatori tegelikust tahtest. Isikute ja asjade nimetamisel testamendis piisab seesugusest nimetamisest või kirjeldamisest, mis ei jäta testaatori tahtes kahtlust. Kui testaatori tahtes kahtlust ei ole, ei mõjuta testamendi kehtivust eksimus asjade või isikute nimetamises või kirjeldamises ega see, et isiku või asja testamendis nimetatud omadus või tunnus on hiljem kadunud.

Kui testaator ei ole testamendis määranud ainupärijat vaid on kirjeldanud pärandvara hulka kuuluvaid esemeid ning nimetanud poje nende esemete pärijaks võib olla tegemist annaku andmisega ja testamendis nimetamata vara päritakse seaduse alusel.

Testamendijärgse pärimise menetlus ei erine olulisel määral seadusjärgse pärimise menetlusest. Päririmisprotsess ehk pärimismenetlus koosneb järgnevatest sammudest:

1) Menetluse algatamine

Pärijate väljaselgitamiseks tuleb pöörduda notari poole. Notar alustab menetlust, kui keegi on selleks soovi avaldanud, mitte omaalgatuslikult.

2) Menetluse läbiviimine

Menetluse läbiviimise käigus teeb notar pärandvara koosseisu välja selgitamiseks päringud nendesse registritesse ja krediidiasutustesse, mille loetelu on kehtestatud ministri määrusega.

3) Pärimismenetluse lõppemine ja pärimistunnistuse väljastamine

Menetlus lõpeb, kui pärijad on selgunud ning notar tõestab selle kohta pärimistunnistuse. Pärimistunnistusega saavad pärijad oma pärimisõigust tõendada.

Tere, soovin nõu kuidas kaituda olukorras, inimene suri ara mingit testamenti pole teinud, jäänud tema abikaasa ning kaks täisealist last kellele vara läheb? Olemas kaks korterit kui laheb jagamisele ja lastel on kohtutäiturid kas see vara võetakse ara kohtutäituri poolt koheselt ? Ja kui lapsed loobuvad parimisest kas jääb kõik emale või laheb laste laste peale koos emaga jagamisele? Et kuidas oleks õige kaitumine ja et mitte varast ilma jääda ette tänades

Kui testamenti ei ole tehtud, toimub pärimine seaduse järgi. Seadusjärgse pärimise korral pärivad sugulased ja abikaasa. Kui isikul on olemas lapsed (esimese järjekorra seadusjärgsed pärijad), pärib abikaasa nende kõrval võrdselt pärandaja lapse osaga, kuid mitte vähem kui ühe neljandiku pärandist. Lapsed pärivad võrdsetes osades. Kui keegi lastest pärandist loobub, pärivad tema osa tema lapsed. Lapsed ilmselt võlglased ei ole ja nende varale sissenõuet pöörata ei saa.

Kui pärija on võlglane, saab kohtutäitur pöörata sissenõude tema osale pärandvara ühisuses. 

Tere Sain pärimise käigus kinnisvara omanikuks koos kaaspärijaga, kellega oleme erimeelt vara edasise saatuse osas. Mina soovin vara müüa, kuid kaasomanik (ühisomand seni) soovib vara säilitada. Samas puudub tal rahaline võimalus mind välja osta. Müümisega ta nõus ei ole. Maja ei ole ka loogiliselt kaheks jagatav. Olen otsustanud, et vajalik on kohtu otsus sundmüümise/enampakkumise vms korras, et pingeline olukord lõpetada. Küsimus 1: millise kohtu poole pöörduda? (Kinnistu asub Harjumaal) Küsimus 2: millise blanketi peaks täitma? Küsimus 3: kas olen õigesti aru saanud, et kohtulik protseduur sellise probleemiga on lahenduseks?

Kui pärand on ühiselt vastu võetud, on moodustatud pärandvara ühisus ja kogu pärand kuulub kõigile pärijaile pärimistunnistusel märgitud mõttelise osa suurustes ühiselt. Pärijal on võimalik oma osa pärimisühisuses tasu eest või tasuta võõrandada, see tähendab kinkida või müüa, kas teistele kaaspärijaile või kolmandale isikule. Tehing vormistatakse notariaalselt. Samuti on õigus teha ettepanek pärandvara ühisuse lõpetamiseks ja pärandvara jagamiseks. Kui kõik saavad kokkuleppele, tehakse ka see tehing notariaalselt, kui kokkulepet ei saavutata lõpetab pärandvara ühisuse ja jagab pärandvara ühe või mitme pärija taotlusel kohus. Kohtus on võimalik nõuda ka pärandvara ühisuse lõpetamist viisil, et pärandvara müüakse kohtutäituri poolt ja raha jagatakse pärijate vahel vastavalt nende mõttelise osa suurusele. Füüsilise isiku vastu võib hagi esitada tema elukoha järgi, pärimisasjades ka pärandaja viimase elukoha järgi. Kohtule esitatav avaldus peab vastama hagiavaldusele esitatavatele nõuetele vormilt kui ka sisult, ent blanketti kahjuks soovitada ei oska. Üldjuhul kohus tõepoolest pärandvara ühisust lõpetamata ei jäta.

Tekkis küsimus, et kuidas tegutseda juhul kui inimene on suure summa võlgu, aga lahkus siit ilmast enne kui võla saaks ära maksta, kuigi raha on pangakontol olemas? Võla suurus ületab kiirmenetluse maksimumi. Võlgniku suguvõsas keegi antud teemaga pole nõus tegelema. Võlgnikuga oli kokkulepitud tagasi maksmine, millest tõestus olemas. Kuidas edasi tegutseda?

Võlgniku surma korral moodustub tema pärandvara talle kuulnud varast ja ka tema kohustustest. Kogu vara läheb üle pärijaile. Kui Tel on olemas dokument, mis kohustuse olemasolu tõendab, soovitan selle pärijaile esitada. Kui pärijad kohustust ei täida, saab kohustuse täitmist nõuda kohtu kaudu. Võlgniku asemel osalevad menetluses võlgniku pärijad.

Tere. Eesti kodanikust pensionär asub alaliselt elama Soome (pensioni maksist jätkab Eesti riik). Kodanik sureb Soomes ja tema pärijaks on Eestis alaliselt elav Eesti kodanikust laps. Pensionär on enne surma teinud testamendi, kuhu on lisatud, et ta soovib, et päranduse käsitlemine toimub Eesti riigi seaduste kohaselt. Kas Soome riigil on sellisel juhul õigus nõuda Eestis asuvalt lapselt pärandimaksu (perintövero)? Tänud.

Kui pärimine toimub Eestis Eesti õiguse kohaselt ja päritav vara asub Eestis, ei tule pärandimaksu tasuda. Kui aga pärandina saadakse näiteks Soomes asuv kinnisasi, peab maksma pärandimaksu Soome.

Pärandi maksustamisest Soomes erinevates rahvusvahelistes pärimisolukordades saate lugeda rohkem https://www.vero.fi/en/individuals/property/inheritance/international_inheritance_tax_situations/

Tere! Minu vanemal(lesk) on suur korter ning kaks täiskasvanud last. Pole tehtud testamenti.. Üks lastest elab oma perega tema juures (peab seda oma koduks) ning hooldab ja abistab teda igapäevaselt (vajab kõrvalist abi). Teine laps elab ammu oma ette ja külastab teda harva. Kas vanema surma korral läheb korter automaatselt pooleks või saab vara jagamisel vaada ka panust tema heaolule. Viide sellise § 158. Tasu pärandaja abistamise eest. Tänan

Seadusjärgse pärimise korral jaguneb pärand kahe lapse kui pärija vahel võrdselt ja moodustub pärandvara ühisus, kus mõlemale kuulub samasuur mõtteline osa pärandvarast. Pärimisseaduse § 158 kohaselt võib laps, kes pärandajat abistas, nõuda pärandvarast hüvitist, kui pärandvara ühisus lõpetatakse, pärandvara jagatakse ja tema tegevuse tõttu pärandaja abistamisel on pärandvara säilinud või suurenenud. 

Tere mure seisneb selles, et vanainimene (ei ole veresugulane) aga oli 25 aastat vanaisa elukaaslane ja 15a tagsi kui vanaisa suri jäi ema ja mina tema eest hoolitsema (käisime viisime süüa, niitsime muru, viisime arstile jne) minu ema nimetas ta tütreks. 2023 novembris pidime viima ta hooldekodusse kuna vanud 93a ja ei saanud isesesvalt hakkama enam. hooldekodu kohad otsis ema kuna valla sotsiaaltöötajalt abi ei saanud. juuni alguses tegi vanainimene mulle volikirja et ma saan tema hooldekodus olevaid rahaasju ja tsekke kontrollida. neid mulle ei näidatud öeldi ma olen mitte keegi ja vaja notariaalset volikirja kolmap 26.06 teavitati, et vanainimene surnud, soovisin aja kokku leppida, et vaadata üle vanainimese hooldekodus olevad tsekid ja väljaminekud 8ma ei soovinud raha ei võtta ega midagi) lihtsalt kontrollida et kõik on õiguspärane kuna on tekkinud kahtlused 8vanainimese sõnade kohaselt9 tema rahadega tegelemises. seda mulle ei oolda nõus näitama Kas mul on õigus neid dokumente näha või mis selleks tegema peaksin nüüd kui vanainimene on surnud.

Volikiri kaotab kehtivuse volitaja surmaga. Kõik surnud isiku õigused (ja ka vara ning kohustused) lähevad üle pärijatele. Pärija saab pärimisõigust tõendada notari väljastatud pärimistunnistusega ja selle esitamisel on tal õigus tutvuda nii pärandaja terviseandmetega kui ka finantsandmetega. Pärijale teabe andmisest keelduda ei ole alust.

Tere, kui minuga midagi juhtub... Kas minu laenud saab minu laps?

Pärandvara koosseisu kuuluvad nii vara, õigused kui kohustused, sealhulgas laenukohustused. Seega jäävad laenud pärijate kanda, kes pärandi on vastu võtnud. Kui pärijaks on laps, pärib laps koos varaga ka laenud kui ta pärandist ei loobu. Pärandist loobuda või seda vastu võtta saab ainult tervikuna. Vara vastu võtta ja kohustustest loobuda ei ole võimalik.