Pärimine
Küsimus puudutab Nõukogude võimu poolt võõrandatud omandi (maa) tagastamist maareformi ajal. Eestis toimunud maareformi ja maade tagastamise ajal ei olnud kunagise maaomaniku pärijad teadlikud oma esivanema varast, tagastamist nõudis kunagise maaomaniku külgnev sugulane (vennapoeg), kellele tema ka maa ka anti. Kas siis nüüd, teada saades oma esivanema kunagisest omandist, mis sundvõõrandati Vene võimu poolt, aga tagastati mitte tema lastele, vaid kaugemale külgnevale sugulasele, on kunagise maaomaniku otsestel järglastel õiguslik alus see maa endale nõuda? See on praegu uue omaniku laste valduses. Tagastamisdokumentidele ei ole märgitud teisi õigustatud omanikke, kuigi need olid sel ajal olemas, aga tagastamistoimingut läbi viinud jurist või kohtunik ega ka tagastamist nõudnud isik ei olnud kontrollinud nende olemasolu, kuigi ametlikud lapsed olid Maareformi ajal olemas. Lihtsalt nad ei teadnud, et nende isal (kes oli Maareformi ajaks surnud) oli vara ja neil oleks olnud õigus ise tagastamistaotlus esitada. Kas tagastamistaotluse esitanud isik või tema taotlust läbi vaadanud isik ei oleks pidanud kontrollima, kas endisel omanikul, kelle vara ta endale nõudis, on otseseid järeltulijaid? Selle kontrollimise kohta tagastamisotsuse toimikus sissekanded puuduvad. Muud vara ei tea tema järglased tal olevat. Kas on mõtet alustada tema pärimismenetlust? Kas see aitaks midagi?
Tere
Täname pöördumast!
Kahjuks ei ole Te kirjutanud millal täpselt õigustatud isik suri, kirjutate vaid, et ta suri maareformi ajal. Pärimisseadus võeti vastu 17.01.2008. ja see hakkas kehtima 1. jaanuaril 2009. a. Kui õigustatud isik suri enne 30.05.1996 . a. siis kehtisid pärimise kohta ENSV Tsiviilkoodeksi sätted, mille järgi tuli pärandi vastuvõtmiseks esitada avaldus 6 kuu jooksul alates pärandaja surmast teadasaamisest. Ning alates 30.05.1996. a. kuni 1. jaanuarini 2009. a. kehtis pärimisseaduse mille § 117 lg 1 kohaselt pärandi vastuvõtmiseks või pärandist loobumiseks tuleb käesoleva seaduse §-s 118 sätestatud tähtajal esitada pärandi avanemise koha kohtule kirjalik avaldus. Sama paragrahvi lg 2 järgi kohus võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud pärandi vastuvõtmise või sellest loobumise tähtaega pärima õigustatud isiku nõudel pikendada, kui see on lasknud tähtaja mööda kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjusel või kui pärandit ei ole võimalik kohtu määratud tähtaja jooksul vastu võtta või sellest loobuda.
Sama paragrahvi lg 3 kohaselt pärandit ei saa vastu võtta ega sellest loobuda, kui pärandi avanemisest on möödunud 10 aastat.
Seega kahjuks ei ole ilmselt võimalik pärimismenetlust alustada.
Vara tagastamise kord ei pannud tagastamisega tegelevatele kohaliku omavalitsuse üksustele kohustust kontrollida pärijate ringi.
Lugupidamisega