Pärandaja viimane tahe

Tere! Soovin nõu seoses pärandiga seotud küsimustega. Pärandaja muutis elu jooksul oma testamenti mitmel korral, sageli emotsionaalsetel ajenditel ja erinevate mõjude tõttu. Vahetult enne surma koostas ta uue testamendi, millega kogu vara määrati ühe inimese kasuks. Mul on aga tõendeid, sealhulgas salvestisi, mis viitavad, et pärandaja tegelik soov oli jagada vara võrdselt kahe isiku vahel. Üks neist salvestistest pärineb isegi olukorrast, kus pärandaja arutas seda notari juuresolekul. Küsimus on, kas selliste tõendite alusel on võimalik pärandiprotsessi käigus esitada vaie ja vaidlustada testamendi kehtivus. Teiseks, enne pärandaja surma lepiti vara potentsiaalsed pärijad omavahel suuliselt kokku, et vara jagatakse teatud viisil, sõltumata testamendi sisust. Kas sellisel kokkuleppel on seaduslik jõud, eriti kui tõendeid selle kohta võib olla piiratud? Tänan ette vastuste eest!

Testamendiga väljendab pärandaja oma viimast tahet ja teeb korraldusi oma surma puhuks. Igal inimesel on elu ajal õigus otsustada, mida ta oma varaga teeb, kellele müüb, kingib või pärandab ja ka õigus ümber otsustada. On hea tava pärandaja tahet austada. 

Kui aga esinevad alused kahtluseks, et pärandaja ei saanud testamenti tehes oma teost ja selle tagajärjest täpselt aru, võib olla alus testamendi vaidlustamiseks. Vara potentsiaalsed pärijad jagasid enne pärandaja surma karu nahka, kes alles metsas jooksis ja selline kokkulepe ei ole kindlasti siduv.