Nõude esitamine pärijatele
Olen seadusejärgne kaaspärija (pärijaid on kaks). Pärimismenetlus lõppes viis kuud tagasi, kuid pärand on veel jagamata. Nüüd esitati mulle nõue, mille aluseks on nõudeesitaja väidetav suuline kokkulepe pärandajaga. Nõudeesitaja on pärandaja endine abikaasa ja ühtlasi teise kaaspärija vanem. Pärandaja elas aastakümneid nõudeesitaja eluruumis ning väidetava kokkuleppe kohaselt ei pidanud ta maksma elamispinna kasutamise eest üüri, ent pidi hoidma korterit korras. Mulle esitatud nõude sisuks on korteri remondi eest tasumine, sest pärandaja ei ole nõudeesitaja sõnul hoidnud korterit korras nii, nagu oli väidetavalt kokku lepitud. Nõue on suurem kui minu pärandiosa varade väärtus. Nõudeesitaja on valmis nõude tagasi võtma, kui loobun oma pärandiosast teise kaaspärija kasuks. Nõue on esitatud mulle viis kuud pärast pärimismenetluse lõppemist ehk kaheksa kuud pärast pärandaja surma. Nõudeesitaja teadis pärandaja surmast, ent pärimismenetluse ajal oma nõudest notarit ei teavitanud. Mul on alust arvata, et väidetav kokkulepe on nõudeesitaja ja kaaspärija poolt ühiselt fabritseeritud selleks, et minu pärandiosa kaaspärija kasuks välja pressida, ning kahtlen, et see kokkulepe üldse aset leidis. Kahtluseks annab alust ka tõik, et antud eluruum on vanamoeline (sisustus on valdavalt 80-datest ja 90-datest aastatest) ja lihtsalt amortiseerunud: asjaolu, mis viitab sellele, et tegelikult pole eluruumi omanik eluruumi kasutajalt aastakümnete jooksul nõudnud eluruumi uuendamist ehk väidetava kokkuleppe täitmist. Eelnevast tingitult on minu küsimused järgmised: 1) Kas nii hilja esitatud nõudel on alust, arvestades, et nõudeesitaja on olnud pärandaja surmast teadlik juba 8 kuud? 2) Kui korteri seisukord viitab sellele, et nõude aluseks olevat väidetavat kokkulepet pole aastate jooksul kunagi täidetud, kas siis pole tegu mitte omaniku hooletusega oma vara suhtes, mida ei saa pöörata nõudeks pärija vastu? 3) Kui peaksin selle nõude ilmsikstuleku tõttu algatama pärandvara inventuuri, et kaitsta oma vara, siis kas ja kuidas peab nõude esitanud isik oma nõude alust kohtutäiturile tõendama, sest kirjalikke tõendeid väidetavast kokkuleppest ei ole? Tänan!
Küsimusest nähtub, et nõude esitaja ei kuulu pärijate ringi. Kui pärijaid on enam kui üks, vastutavad nad pärandvara hulka kuuluvate nõuete rahuldamise eest vastavalt pärimistunnistusele märgitud mõttelise osa suurusele. Seejuures rahuldatakse nõue pärandvara arvelt ja kui pärandvarast ei piisa, pärijatele kuuluva isikliku vara arvelt. Seega, isegi kui nõue oleks olemas ja põhjendatud, ei saa seda esitada Teile vaid kaaspärijatele ühiselt.
Teiseks oluliseks põhimõtteks on, et nõude esitaja peab suutma nõude põhjendatust tõendada. Teil kui nõude saanul on õigus nõuda nõude aluseks olevaid dokumente. Kui Te nõuet rahuldama ei nõustu, saab võlausaldaja esitada hagiavalduse pärijate (mõlema pärija!) vastu kohtusse, ent ka siis tuleb tal nõude olemasolu ja selle suurust tõendada.
Kokkuvõtlikult soovitan Teil pöörduda nõudekirjaga individuaalsele õigusnõustamisele, et selgitada välja nõudekirjas esitatud nõude õiguspärasus ja selle rahuldamise perspektiivid ning alles seejärel otsustada, kas inventuuri läbiviimine on vajalik. Inventuuri käigus võib kohtutäitur küll kontrollida nõude põhjendatust, ent võib ka ebaselge nõude kanda vara nimekirja vastava märkega. Nõude põhjendatuse kontrolli, mis välistaks nõude maksma paneku, kohtutäitur ei teosta.
Nõude aegumistähtaeg on kolm aastat selle sissenõutavaks muutumisest. Seega ei ole nõue, kui see ei oleks alusetu, esitatud hilinenult.