Töölepingu erakorraline ülesütlemine
Tere Tööandja ütles töötajaga sõlmitud töölepingu erakorraliselt töötajapoolse töökohustuse rikkumise tõttu, märkides töölepingu lõppemise õiguslikuks aluseks TLS § 88 lg 1 p 3 ja lg 3 ning § 97 lg 3. Töötasin intensiivravipalatis, kus on tööl alati 2 õde ja 2 hooldajat ja öised pausid on reguleeritud nii, et teine sama taseme töötaja, ehk õde valvab kõiki patsiente lühiajaliselt üksi (ja tal on võimalus kohe osakonnast abi kutsuda). Tööandja poolset kokkuvõtest toodi välja, et hooldajate seletustest ilmnes, et nagu läksin umbes 2,5 tundi olen maganud. Samas oma seletuskirjades hooldajad ise on kirjutanud, et ose olnud magamas, jagades öö pooleks, 00st - 02:30ni magas üks hooldaja ja 02:30st-5:00ni magas teine hooldaja.. Keskusesiseselt on kokku lepitud, et võimaluse korral võib korraks end sirutada/pikutada. See peab olema koordineeritud teise sama taseme töötajaga, kes selgesõnaliselt ja üheselt vastutab siis ka puhkepausi pidava töötaja patsientide eest, selline kokkulepe oligi tehtud teisega valves oleva õega. Asja menetlusel ja selle järgi lepingu erakorralise ülesütlemise aluseks võeti ainult hooldajate seletused, jättes täielikult välja teise sama taseme töötaja-õde seletuskirja võtmine, kes võis tunnistada , et kogu aeg viibisin palatis, jah, olin mõni aeg pikutamas, aga teine õde oli valves. Peale selle asjaolu teistele töötajatele teatavaks saamist pidi üks hooldajatest ise töösuhte lõpetama. Küsimus seisneb selles, 1.kas hooldajate seletused sellisel juhul saab lugeda ebausaldusväärseks, kuna seletused sisaldavad vastuolulisusi ja tegelikkusele mittevastavaid väiteid. 2. Kas seletuse võtmata jätmine põhi tunnistajalt võib käsitleda menetluse läbiviimise nõuete ja põhimõtete olulise rikkumisena ja millise seadusele võib viidata sellisel puhul?
TLS § 88 lg 1 p 3 lubab töölepingu üles öelda kui töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi. Sätte rakendamine eeldab hoiatuse tegemist. Ainuüksi asjaolu, et tööandjal on õigus tööleping erakorraliselt üles öelda, ei tähenda, et tööandja võib töölepingu üles öelda töötajat enne hoiatamata. Hoiatamise eesmärk on anda töötajale võimalus oma käitumist parandada, et töösuhe saaks jätkuda. Hoiatamist ei ole vaja, kui töötaja ei saa rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Kohus või töövaidluskomisjon peab hindama, kas puudused töötaja töös võimaldasid tööandjal töölepingu erakorraliselt eelneva hoiatuseta üles öelda. Selleks tuleb analüüsida töötaja kokkulepitud tööülesandeid, tööandja peab tõendama, et töökohustusi rikuti, töötaja saab esitada tõendid, mis kinnitavad tema seisukohta, et tööülesandeid ei rikutud, tööandjal tuleb tõendada, et rikkumine oli sedavõrd oluline, et töötajale ei olnud vajadust mõistlikult oma käitumise parandamiseks võimalust anda.