Pärimine seaduse järgi

Kui hooldekodus on mu tädi kellel pole elavas nimekirjas järglasi ja ka puudub elavate nimekirjas mees siis kellele pärandub ta vara (maja) või mida peaks tegema, et vältida eramu sattumist linna või muu suhtluskauge inimese kätte? Rolli mängib ka nüanss, et paari aasta taguse terviserikke tõttu ei tunne ta alati ära kellega on tegu.

Kui isik ei pruugi olla enam täieliku teovõimega, ei ole tal võimalik koostada testamenti ja kui testamenti ei ole ka varem koostatud, toimub pärimine seaduse järgi.  Seaduse järgi pärivad pärijad pärandaja abikaasaga (kui Pärandajal on abikaasa) koos kolmes järjekorras: 

Esimese järjekorra seadusjärgsed pärijad on pärandaja lapsed ja nende järglased. Kui pärandaja surma ajal on elus pärandaja laps, on pärijaks pärandaja laps. Enne pärandaja surma surnud lapse asemele astuvad surnud lapse lapsed.
Pärandaja lapsed pärivad võrdsetes osades. Surnud vanema asemele astunud lapsed pärivad võrdsetes osades selle osa pärandist, millele olnuks õigus nende surnud vanemal.

Teise järjekorra pärijad pärivad, kui esimese järjekorra pärijaid ei ole. Teise järjekorra seadusjärgsed pärijad on pärandaja vanemad ja nende alanejad sugulased (pärandaja õed-vennad ja nende järglased).

Kolmanda järjekorra seadusjärgsed pärijad on pärandaja vanavanemad ja nende alanejad sugulased (pärandaja onud-täidid ja nende lapsed). Kolmanda järjekorra pärijad pärivad, kui esimese ja teise järjekorra pärijaid ei ole.

Alles siis, kui on pärimismenetluses tehtud kindlaks, et seadusjärgsed pärijad puuduvad täiesti või kui kõik seadusjärgsed pärijad on pärandist loobunud, on pärijaks kohalik omavalitsus.

Samas on oluline silmas pidada, et kui isik vajab oma vara enda ülalpidamiseks (näiteks hooldekodu eest tasumiseks), on tal õigus vara võõrandada, kanda vara müügist laekunud summade arvelt enda kulud ja pärimiseks ei pruugi vara jäädagi.