Kinnisasja varjatud puudused
VÕS (võlaõigusseadus) § 218 lg 1 kehtestab, et müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem.
Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. Seega on vaja müüjat varjatud puudusest teavitada hiljemalt kolme aasta jooksul pärast vara ostjale üleandmist, kuid on kohtulahendeid, mille kohaselt on olnud põhjendatud ka oluliselt hilisem tehingujärgne teavitamine.
Näiteks inimene ostab endale maja, elab seal viis aastat ees ja siis mõtleb, et nüüd on aeg hakata remonti tegema. Ta võtab põranda üles ja avastab, et seal all on vamm. Vara omanik otsustab tellida ekspertiisi, millest selgub, et vamm ei ole tekkinud sinna viimase viie aasta jooksul, vaid tunduvalt varem. Kuna on ära tõestatud, et puudus oli olemas juba enne tehingut, siis sellest hetkest alates, kui omanik puuduse avastas, on tal õiguse mõistliku aja jooksul müüjat teavitada.
VÕS § 220 lg 1 kohaselt peab ostja teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Tarbijalemüügi puhul peab tarbija teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale kahe kuu jooksul pärast seda, kui ta sai mittevastavusest teada. Eraisikute vahelistes tehinguteks loetakse mõistlikuks samuti kahte kuud.
Asjas võib olla oluline ka asjaolu, kas müüja pidi teadma, et asjal esinevad Teie poolt kirjeldatud puudused. Samuti soovitan vaadata üle lepingueelsed kirjavahetused, ehk on seal kusagil soojustamist ja selle aega mainitud. Kuna olete juba müüjale teada andnud ja müüja on oma vastutust eitanud, oleks ehk mõistlik tellida esmalt ekspertiis, et Teie väited oleksid tõendatud. Ekspertiisi võib teostada mistahes ehitusteadmistega isik või ehitusettevõte. Seejärel saate nõuda ostuhinna alandamist või lepingust taganeda, samuti ekspertiisikulude hüvitamist.