Ettevõtjate vaheline müügileping
Tere! Pöördun teie poole juriidilise nõustamise saamiseks seoses keerulise olukorraga nutitelefoni Samsung S25 Ultra garantiiremondiga. Ostja on juriidiline isik (OÜ), seadme maksumus oli üle 1500 euro. Asjaolud: Seadmel ilmnes tootjapoolne defekt (kaamera fookusprobleem) esimese aasta jooksul pärast ostu. Seade anti müüja kaudu volitatud hooldusesse (TSC) garantiiremondi korras (veebruar 2026). Pärast remonti selgus, et seade on hoolduses täiendavalt kahjustatud: kaamera objektiivi all on selgelt nähtav tolm ja mustus/jälg, mis tekkis seadme avamise käigus. See tähendab, et hooldus rikkus seadme optika ja hermeetilisuse. Müüja väidab nüüd kirjalikult, et kuna tegemist on B2B tehinguga, siis VÕS-i tarbijakaitselised sätted meile ei kohaldu ja müüjapoolne garantii on vaid 12 kuud (mis on nüüdseks läbi). Samas kinnitas Samsung ametlik esindus Riias, et tootjagarantii seadmele on 24 kuud ka ärikliendi puhul. Küsimused: Kas vastavalt VÕS § 217 ja § 223 on juriidilisel isikul õigus müügilepingust taganeda, kui müüja on lepingut oluliselt rikkunud? Kas ebaõnnestunud garantiiremont, mille käigus tekitati seadmele uusi kahjustusi (tolm seadme sees), loetakse oluliseks lepingurikkumiseks? Kas müüjal on õigus omavoliliselt lühendada tootjapoolset garantiid (24 kuud), kui tootja ise kinnitab pikemat perioodi? Kas meil on kohustus nõustuda korduva remondiga (müüja pakub uut remonti), kui esmane remont rikkus seadme väärtust ja usaldus hoolduspartneri vastu on kadunud? Soovime lepingust taganeda ja nõuda ostusumma tagastamist, kuna seadet on remondi käigus rikutud. Kuidas peaksime edasi tegutsema, kui müüja keeldub meie nõudest, tuginedes B2B staatusele?
Müüja müüs ostjale mobiiltelefoni. Mõlemad pooled sõlmisid müügilepingu juriidiliste isikutena oma majandustegevuse raames. Seetõttu on õige müüja väide, et tegemist oli B2B (business to business) müügilepinguga, millele võlaõigusseaduses (VÕS) toodud tarbijakaitselised sätted ei kohaldu. Mobiiltelefonil ilmnes tootmisviga, müüja võttis mobiiltelefoni parandamiseks vastu, ostja väitel tekitas müüja parandamise käigus mobiiltelefonile uue kahjustuse. Ostja hinnangul on tegemist olulise lepingutingimuse rikkumisega, ostja soovib müügilepingust taganeda.
Kui ostetud asi ei vasta lepingutingimustele, siis on tegemist lepingu rikkumisega ning ostja saab müüja suhtes kohaldada õiguskaitsevahendeid (VÕS § 101). Juriidilisest isikust ostja peab müüja lepingu rikkumist tõendama. Lisaks peab ostja täitma lepingus või seaduses toodud nõudeid: näiteks puuduse ilmnemisel peab ostja puudusest mõistliku aja jooksul teatama ning puudust piisavalt täpselt kirjeldama (VÕS § 220). Seaduse kohaselt on esmaseks õiguskaitsevahendiks lepingu täitmise nõue (VÕS § 222, asja parandamine või asendamine). Kui ostja ei soovi, et müüja mobiiltelefoni parandaks, peab ostja oma keeldumist põhjendama. Ostja saab lepingust taganeda üksnes müüja poolt lepingutingimuse olulisel rikkumisel, ostja peab müüja olulist lepingutingimuse rikkumist tõendama ning lepingust taganemise nõude esitamisel lähtuma VÕS § 116 ja § 223 lg-s 1 toodud alustest.
Asjaolude kohaselt vaidlevad pooled müüja ja tootja poolt antud garantiitähtaja kestuse üle. Garantiitähtaja kestus ei mõjuta õiguskaitsevahendi (lepingust taganemise) kohaldamist (VÕS § 230). Kui ostjal on olemas tõendid, millised tõendavad mobiiltelefoni kahjustamist müüja juures selle parandamise ajal, siis ei oma garantiitähtaeg tähendust. Müüja vastutab tema valduses oleku ajal mobiiltelefoni säilimise eest.