Lapse elukoha muutmine rahvastikuregistris ja teise vanema õigused

Kui mu lapsed on alates juunist registreeritud uuele aadressile ja vald pole mind teavitanud.ei kõnet ei maili ja kui küsisin vallalt selgitust ,öeldi , et otsus tehti enda kaalutlusel ja .et laste ema ütles töötan Soomes. Kas see on mõjuv põhjus? Käin suht iga ndv Eestis ja poeg on juunist saati kui algas vaheaeg elanud minu vanemate juures ja käin ise tihti Eestis. Kahtlustan laste ema sidemeid lastekaitse ja valla ametnikega.Ema kes valetas .et poeg on alles Septembrist alates olnud minu vanemate juures.Ema kes jätab alaealisi lapsi üksi koju .viib haiget last sõbrannade hoida ,et ise elu nautida.kokkulepetest laste üleandmistest kinni ei pea.Aga minu vaatenurka pole keegi küsinud isana vaid ta on neid asju lastekaitsega ja vallaga mu selja taga teinud ja jätnud mulje ,et tema on kannatanu.Kui helistasin valda ei saanud vastust vaid ,et otsus tehti kaalutlusel .Kas minu arvamus ei loe? Kuhu ma pöördun kui vallas ja lastekaitses on laste ema ennast kannatanuks teinud ja mind laimanud.Minuga pole keegi ühendust võtnud ja enda küsimusele vallast ei saanud adekvaatset vastust ega e mailile ?

Kui vanematel on ühine hooldusõigus, ei tähenda see, et üks vanem võib teist lapse elukohta puudutavatest küsimustest kõrvale jätta. Samas võib kohalik omavalitsus seaduses sätestatud tingimustel kanda lapse elukoha rahvastikuregistrisse ka teise hooldusõigusliku vanema nõusolekuta. Otsustav on see, kas menetlus viidi läbi seaduse nõudeid järgides ning kas lapse tegelikku elukohta ja huve hinnati õigesti.
1. Kas kohalik omavalitsus võis lapse elukoha muuta teist vanemat teavitamata?
Rahvastikuregistri seaduse (RRS) § 79 lg 6 kohaselt võib hooldusõiguslik vanem, kellel puudub teise hooldusõigusliku vanema nõusolek lapse elukoha registreerimiseks, pöörduda kohaliku omavalitsuse poole. Sellisel juhul rakendub RRS § 87 lg-s 5 sätestatud menetlus.
RRS § 87 lg 5 järgi võib omavalitsus kanda lapse elukoha registrisse ühe vanema taotletud aadressil ilma teise vanema nõusolekuta üksnes siis, kui:
•    omavalitsusele on teada, et laps kasutab seda ruumi oma alalise või peamise elukohana (RRS § 65 lg 1);
•    teise hooldusõigusliku vanemaga ei saada mõistliku aja jooksul ühendust või ta keeldub nõusolekust ning keeldumiseks puudub mõistlik põhjendus (RRS § 87 lg 5 p-d 1–2).
Seega ei piisa üksnes sellest, et ema töötab Soomes või et ema esitab omavalitsusele enda kirjelduse laste elukorralduse kohta. Omavalitsus peab hindama, kus laps tegelikult alaliselt või peamiselt elab ning kas seaduses nimetatud tingimused on täidetud.
Kui isa viibib Eestis regulaarselt, suhtleb lastega ning laps on alates suvevaheajast elanud valdavalt isa vanavanemate juures, on need asjaolud, mida omavalitsus peab lapse tegeliku elukoha hindamisel arvesse võtma.
2. Kas isal oli õigus olla menetlusse kaasatud ja ära kuulatud?
Jah, kui isal on laste suhtes ühine hooldusõigus, on tal õigus osaleda lastega seotud oluliste küsimuste otsustamisel.
Vanematel on laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused (perekonnaseadus (PKS) § 116 lg 1). Ühist hooldusõigust teostavad vanemad üksmeeles, arvestades lapse heaolu (PKS § 118 lg 1). Olulisi lapsega seotud küsimusi peavad lahus elavad vanemad otsustama ühiselt (PKS § 145 lg 1).
Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40 lg 1 kohaselt tuleb enne haldusakti andmist menetlusosalisele üldjuhul anda võimalus esitada oma arvamus ja vastuväited. Seaduses on erandid, kuid nende kohaldamine peab olema põhjendatud (HMS § 40 lg 3).
Seetõttu tuleb hinnata, kas omavalitsus püüdis isaga ühendust võtta, kas talle anti võimalus esitada oma seisukoht ning kas tema esitatud teavet ja vastuväiteid arvestati. Pelgalt asjaolu, et isa ei teavitatud telefoni või e-posti teel, ei tõenda veel automaatselt menetlusviga. Oluline on, kas isa kaasamiseks tehti mõistlikke ja seadusega kooskõlas olevaid toiminguid.
Omavalitsus peab oma otsust põhjendama ning näitama, millistele asjaoludele ja õigusnormidele see tugineb (HMS § 56 lg-d 1-2).
3. Kas ema Soomes töötamine annab aluse laste elukoha muutmiseks?
Ei anna iseenesest. Vanema töökoht või viibimine välisriigis ei määra automaatselt lapse tegelikku elukohta. Hinnata tuleb lapse alalist või peamist elukohta ning tema tegelikku igapäevast elukorraldust (RRS § 65 lg 1).
Kui laps viibib suure osa ajast Eestis isa või vanavanemate juures, tuleb seda asjaolu menetluses arvestada. Samuti tuleb välja selgitada, millal laps tegelikult vanavanemate juurde elama asus ja milline on olnud tema elukorraldus alates suvevaheajast.
4. Laste heaolu ja vanemate kohustused
Lapse huvid peavad olema kõigis last puudutavates otsustes esikohal (LasteKS § 21 lg 1). Lapse abivajaduse hindamisel tuleb välja selgitada tema tegelik olukord, sealhulgas tervis, turvalisus, areng ja vanemlik hoolitsus (LasteKS § 28 lg-d 1-3).
Laste üksi koju jätmine ei ole igas olukorras automaatselt seaduserikkumine. Hinnata tuleb laste vanust, küpsust, tervislikku seisundit, üksiolekuaega ja võimalikke ohte. Samuti ei tähenda haige lapse ajutine hoidmine usaldusväärse täiskasvanu juures iseenesest rikkumist. Kui aga esineb konkreetne oht laste tervisele või turvalisusele, tuleb sellest teavitada kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötajat või lasteabitelefoni 116 111. Vahetu ohu korral tuleb helistada 112.
5. Isa õigus lastega suhelda ja olulistes küsimustes kaasa rääkida
Lapsel on õigus suhelda mõlema vanemaga ning mõlemal vanemal on õigus ja kohustus lapsega suhelda (PKS § 143 lg 1). Vanem peab hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga (PKS § 143 lg 2).
Kui vanemad ei suuda lapsega seotud olulistes küsimustes kokkuleppele jõuda, võib kohus anda konkreetse küsimuse otsustamise õiguse ühele vanemale (PKS § 119). Kui suhtluskord ei toimi või üks vanem takistab põhjendamatult teise vanema suhtlemist lapsega, võib pöörduda kohtusse suhtluskorra kindlaksmääramiseks või muutmiseks.
Rahvastikuregistri elukoha muutmine ei lõpeta ega piira iseenesest teise vanema hooldusõigust ega suhtlusõigust.
6. Kuhu isa saab pöörduda?
Esmalt tuleb esitada kohalikule omavalitsusele kirjalik taotlus, milles isa palub:
1.    väljastada lapse elukoha muutmisega seotud haldusmenetluse dokumendid ja otsuse;
2.    selgitada, millisele õiguslikule alusele elukoha muutmine tugines;
3.    selgitada, milliseid asjaolusid kontrolliti lapse tegeliku elukoha tuvastamiseks;
4.    selgitada, kas ja kuidas püüti isaga ühendust võtta ning miks ei küsitud tema seisukohta;
5.    lisada menetlusse isa kirjalik seisukoht ja tõendid laste tegeliku elukorralduse kohta;
6.    hinnata, kas registrikanne vastab lapse tegelikule elukohale ja seaduse nõuetele.
Menetlusosalisel on õigus tutvuda haldusmenetluse dokumentidega (HMS § 37), arvestades seadusest tulenevaid juurdepääsupiiranguid.
Kui omavalitsuse tegevus või otsus on õigusvastane, saab esitada vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Üldjuhul tuleb vaie esitada 30 päeva jooksul päevast, mil isik sai haldusaktist või toimingust teada või oleks pidanud teada saama (HMS § 75). Vaide võib esitada haldusakti andnud haldusorganile või tema üle järelevalvet teostavale haldusorganile.
Lisaks võib pöörduda:
•    omavalitsuse juhi või vallavalitsuse/linnavalitsuse poole, et paluda menetluse ja lastekaitsetöötaja tegevuse kontrollimist;
•    Sotsiaalkindlustusameti poole, kui vaidlus puudutab lastekaitsetöö kvaliteeti või lapse abivajaduse hindamist;
•    Õiguskantsleri poole, kui on alust arvata, et omavalitsus on rikkunud lapse või vanema põhiõigusi;
•    halduskohtusse, kui vaidlust ei õnnestu lahendada haldusmenetluses.
7. Milliseid tõendeid tasub esitada?
Isa võiks koguda ja esitada eelkõige:
•    tõendid selle kohta, kui sageli ta Eestis viibib ja lastega suhtleb;
•    tõendid lapse tegeliku elukoha ja vanavanemate juures viibimise kohta alates juunist;
•    sõnumid ja kirjavahetuse vanematega kokkulepitud üleandmiste ning nende rikkumiste kohta;
•    laste kooli, lasteaia või tervishoiuteenuse osutajaga seotud asjakohane teave;
•    konkreetsed kuupäevad ja asjaolud, mis puudutavad laste järelevalvet, tervist või turvalisust.
Oluline on esitada kontrollitavad asjaolud, mitte üksnes üldised hinnangud teise vanema käitumisele.
Kokkuvõte
Isal on ühise hooldusõiguse korral õigus osaleda laste oluliste küsimuste otsustamisel ning esitada oma seisukoht lapse tegeliku elukoha ja heaolu kohta. Kohalik omavalitsus ei saa lapse elukohta muuta üksnes ema väidete või välismaal töötamise tõttu, vaid peab kontrollima seaduses sätestatud tingimuste täitmist ja lähtuma lapse tegelikust elukorraldusest ning huvidest.
Kui isa ei saanud menetluses osaleda, tema seisukohta ei küsitud või tema esitatud asjaolusid ei hinnatud, on põhjendatud nõuda omavalitsuselt menetlusdokumente ja kirjalikke selgitusi ning vajadusel vaidlustada otsus või toiming seaduses ettenähtud korras.