Vastus lapse elatise, peretoetuste ja võimalike elatisvõlgnevuste kohta

Tere Mul on küsimus seoses elatise määramisega. Kui palju on elatise miinimum määr, mis sinna sisse kuulub ja mis ei kuulu? Teine küsimus seoses peretoetustega. Lapse isa tegi pakkumise, et kuna tema saab kolmanda lapse, et siis mina annaksin enda lapse peretoetuse nende perele. Sellega nad saaksid suure peretoetust plus kolmanda lapse pealt 100€. Laps elab täielikult minuga ja käib isa juures üle nädala nädalavahetustel. Tegi pakkumise, et maksab mulle 450€ kuus senise 290€ asemel. Ehk siis tõstab elatist ja maksab 80€ peretoetuse summa mulle tagasi. Hiljem lisanduks ka autosoodustuse summa. Mina sellega nõus ei olnud. Ja pakkusin 320€ miinimum keskmine elatis(peaks olema õige) ning, et ta maksaks täielikult lapse trenni eest 42€. Eelmine aasta maksin mina laulukoori eest 20€ ja selle eest ma ei küsinud ta käest midagi. Tema aga võtab trenniraha elatise rahast maha. Ning väidab, et kui minu perre peaks sündima kolmas laps siis määraks meie ühise lapse taas mulle tagasi. Minu jaoks tundub see ebaõiglane ja riigi petmine. Ma olen aru saanud, et alates aprillist muutus elatise määr ning selle alusel on ta mulle vähem ametliku elatist maksnud. Kas ka selle summa saaks siis sisse nõuda? 

Kirjeldatud olukorras tuleb eristada lapse ülalpidamiskohustust, peretoetuste saamist, lapse huvitegevusega seotud kulusid ning küsimust, kas isal on tekkinud elatisvõlgnevus. Need küsimused on omavahel seotud, kuid neid reguleerivad erinevad õigusnormid.

1. Elatise suurus ja isa ettepanek suurendada makset 450 euroni

Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt on vanemad kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PKS §-de 99 ja 100 järgi tuleb lapse ülalpidamisel arvestada lapse vajadusi ning seda, kuidas vanemad oma ülalpidamiskohustust täidavad.

Kui laps elab peamiselt ema juures ning isa juures viibib üle ühe nädalavahetuse kahe nädala jooksul, ei vabasta lapse aeg-ajalt isa juures viibimine isa kohustusest panustada lapse ülalpidamisse. Elatise suuruse hindamisel tuleb siiski arvestada tegelikku suhtluskorraldust ja lapse vajadusi.

PKS § 101 sätestab alaealise lapse elatise arvutamise alused. Seaduses ette nähtud arvutus ei tähenda, et kõigile lastele kehtib igas olukorras üks ja sama muutumatu miinimumsumma. Arvutuses võivad rolli mängida muu hulgas baassumma, keskmise brutokuupalga alusel arvutatav komponent, lapsetoetus, lasterikka pere toetus, lapsega koos veedetav aeg ning seaduses sätestatud muud asjaolud.

Seetõttu tuleb kontrollida kehtivat elatise arvutust konkreetse lapse ja vanemate olukorra põhjal. Selleks saab kasutada Justiits- ja Digiministeeriumi elatiskalkulaatorit. 

Isa ettepanek maksta 450 eurot kuus, millest 80 eurot käsitatakse emale tagastatava lapsetoetusena, tuleb sisuliselt läbi rääkida. Lapse elatis ja riigi makstav peretoetus on erinevad küsimused. Vanemad võivad kokku leppida elatise maksmise viisis ja suuruses, kuid kokkulepe peab lähtuma lapse huvidest ega tohiks jätta lapse ülalpidamist sõltuvusse sellest, kuidas vanemad omavahel riiklikke toetusi jagavad.

Oluline on ka see, et isa ei saa ühepoolselt määrata, et osa elatisest on tegelikult ema käes olev riiklik toetus, ega selle alusel omal algatusel elatise suurust või maksmise korda muuta. Kui vanemad soovivad senist korraldust muuta, on mõistlik sõlmida selge kirjalik kokkulepe, milles on eraldi kirjas elatise summa, maksetähtaeg ning huvitegevuse ja muude lisakulude katmise kord.

2. Lapsetoetus ja lasterikka pere toetus

Lapsetoetuse saamine ning lasterikka pere toetuse saamise tingimused tulenevad perehüvitiste seadusest. Toetuse saaja ja toetuse maksmise tingimusi hindab Sotsiaalkindlustusamet konkreetse pere olukorra põhjal.

Kui isa perre sünnib kolmas laps, võib see mõjutada tema leibkonna õigust lasterikka pere toetusele, kuid toetuse saamise tingimused sõltuvad seadusest ja sellest, milliste laste eest ning kellele lapsetoetusi makstakse. Seetõttu ei saa üksnes kirjeldatud asjaolude põhjal kinnitada, et ema peab lapse lapsetoetuse isale üle kandma või et selline muudatus annaks isale automaatselt õiguse konkreetsele toetussummale.

Ema ei ole kohustatud muutma lapsetoetuse saajat üksnes selleks, et isa saaks taotleda suuremat peretoetust. Toetuse saaja muutmise võimalikkus ja tagajärjed tuleks enne otsustamist Sotsiaalkindlustusametiga üle kontrollida.

Asjakohane teave on Sotsiaalkindlustusameti veebilehel:

• Lapsetoetus: https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/perehuvitised-ja-muud-toetused/peretoetused/lapsetoetus
• Lasterikka pere toetus: https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/perehuvitised-ja-muud-toetused/peretoetused/lasterikka-pere-toetus
• Kui lapse vanemad ei ela koos: https://sotsiaalkindlustusamet.ee/perehuvitised-ja-muud-toetused/perekondlikud-olukorrad/lapse-vanemad-ei-ela-koos

Soovitan küsida Sotsiaalkindlustusametilt kirjalikku selgitust, millised oleksid toetuse saaja muutmise tagajärjed just selles olukorras. See aitab vältida olukorda, kus vanemad sõlmivad kokkuleppe eelduste põhjal, mis ei vasta toetuste tegelikele maksmise tingimustele.

3. Lapse spordiringi ja muud huvitegevuse kulud

Lapse ülalpidamise vajaduste hindamisel tuleb arvestada lapse tegelikke vajadusi, sealhulgas põhjendatud huvitegevusega seotud kulusid. Selle õiguslik alus tuleneb eelkõige PKS §-dest 99 ja 100.

Kui lapse spordiring maksab 42 eurot kuus, tuleks vanematel kokku leppida, kas see kulu sisaldub igakuises elatises või tasub isa selle elatisele lisaks. Kui vanemad on kokku leppinud, et isa maksab kindla summa elatist ning spordiringi eest eraldi, peab isa sellest kokkuleppest kinni pidama.

Isa ei saa üldjuhul omal algatusel elatisest spordiringi tasu maha arvata, kui sellist tasaarvestust või maksmise korda ei ole kokkulepitud või kohtulahendis ette nähtud. Kui isa maksab spordiringi arve otse teenuseosutajale, ei tähenda see automaatselt, et tema rahaline elatiskohustus väheneb sama summa võrra.

Ema on seni tasunud kooriringi eest 20 eurot kuus ega ole isalt selle kuluga seoses panustamist küsinud. See ei tähenda iseenesest, et isa ei peaks edaspidi osalema lapse põhjendatud huvitegevuse kulude katmises. Vanematel oleks mõistlik koostada kirjalik kokkulepe, milles on eraldi määratletud igakuine elatis ning kuidas jagatakse tavapärasest suuremad või eraldi kokkulepitavad kulud.

4. Isa uus laps ja väide, et laps võiks edaspidi elada ema juures

Isa uue lapse sünd ei lõpeta ega vähenda automaatselt tema kohustust ülal pidada juba olemasolevat last. Samas võib vanema majanduslik olukord ja teiste ülalpeetavate laste olemasolu olla seaduses sätestatud tingimustel elatise suuruse hindamisel asjakohane. See ei anna vanemale õigust elatist omal algatusel vähendada või jätta maksmata.

PKS § 116 järgi on vanematel oma lapse suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Lapse elukoha ning hooldusõigusega seotud otsuste tegemisel tuleb lähtuda lapse huvidest. Kui vanemad ei jõua lapse elukoha või hooldusõiguse küsimuses kokkuleppele, lahendatakse vaidlus vajaduse korral seaduses ette nähtud korras, arvestades lapse huve.

Seega ei saa isa ühepoolselt otsustada, et laps hakkab elama ema juures või et lapse elukorraldus muutub ema võimaliku kolmanda lapse sünni tõttu. Lapse elukohta ja vanemate kohustusi ei tohiks kasutada elatise üle peetavate läbirääkimiste mõjutusvahendina.

5. Kas alates aprillist muutunud elatise arvutuse tõttu saab nõuda tagantjärele elatisvõlga?

Kõigepealt tuleb välja selgitada, millisel alusel isa praegu elatist maksab: kas vanematevahelise kokkuleppe, notariaalse kokkuleppe või kohtulahendi alusel.

PKS § 101 alusel arvutatav elatis võib aja jooksul muutuda. Kuid see, kas elatise summa muutub automaatselt, sõltub eelkõige sellest, kuidas elatise suurus on varasemas kokkuleppes või kohtulahendis sõnastatud. Kui dokument näeb ette kindla eurodes summa, ei tähenda elatise arvutamise aluste muutumine iseenesest alati seda, et varasem summa suureneb automaatselt. Kui dokument seob makstava summa muutuva valemiga või kehtiva seadusjärgse arvutusega, tuleb lähtuda dokumendi täpsest sõnastusest.

Seetõttu ei saa üksnes asjaolu põhjal, et elatise arvutamise alused muutusid aprillis, järeldada, et isal on automaatselt tekkinud võlgnevus. Tuleb võrrelda kehtiva dokumendi tingimusi, iga kuu tegelikult tasutud summasid ning seda, milline summa oli konkreetsel kuul õiguslikult tasumisele kuuluv.

PKS § 108 järgi on võimalik nõuda ülalpidamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatise hagi esitamist. Seda tuleb eristada juba olemasoleva täitedokumendi alusel tekkinud võlgnevusest. Kui elatis on määratud kohtuotsuse või täitedokumendiks oleva notariaalse kokkuleppega, tuleb võlgnevuse arvutamisel lähtuda selle dokumendi sisust ja täitmise tingimustest.

Ema võiks kokku koguda:

• olemasoleva kokkuleppe või kohtulahendi;
• pangakonto väljavõtted isa tehtud maksete kohta;
• andmed lapse huvitegevuse kulude ning nende tasumise kohta;
• vajaduse korral elatise arvutuse, mis kehtis vaidlusalusel perioodil.

Nende dokumentide alusel saab hinnata, kas ja millise perioodi eest on elatisvõlgnevus tekkinud ning kas selle sissenõudmiseks on vaja pöörduda kohtusse või kohtutäituri poole.

Kui vanemad soovivad edaspidi vältida vaidlusi elatise suuruse ja maksete üle, võivad nad sõlmida elatise maksmise kohta notariaalse kokkuleppe. Notariaalne kokkulepe võib olla täitedokument, kui see vastab seaduses sätestatud nõuetele ning sisaldab võlgniku nõusolekut kohesele sundtäitmisele allumiseks. Sellisel juhul on kokkuleppe täitmata jätmise korral võimalik pöörduda kohtutäituri poole ilma, et enne tuleks tingimata esitada uus hagi elatise väljamõistmiseks. Pelgalt notariaalsest vormist siiski ei piisa: oluline on kokkuleppe täpne sisu ja seadusest tulenevate eelduste täitmine. Asjakohane õiguslik alus on täitemenetluse seadustiku § 2, mis loetleb täitedokumendid.

Seadused on leitavad Riigi Teatajas:

• Perekonnaseadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/PKS
• Täitemenetluse seadustik: https://www.riigiteataja.ee/akt/TMS
• Tsiviilkohtumenetluse seadustik: https://www.riigiteataja.ee/akt/TsMS

Kokkuvõte ja soovitus

Ema ei pea nõustuma lapsetoetuse saaja muutmisega üksnes selleks, et isa saaks taotleda suuremat peretoetust. Lapse elatis ja riiklikud peretoetused on eraldiseisvad küsimused ning toetuse saaja muutmise võimalikud tagajärjed tuleks enne otsustamist Sotsiaalkindlustusametiga kirjalikult üle kontrollida.

Isa ei saa ilma kokkuleppeta elatisest spordiringi tasu maha arvata. Samuti ei vähene tema ülalpidamiskohustus automaatselt uue lapse sünni tõttu. Lapse elukoha ja elatise küsimustes tuleb lähtuda lapse huvidest ning kehtivatest kokkulepetest ja õigusnormidest.

Võimaliku elatisvõlgnevuse hindamiseks tuleb kõigepealt kontrollida senise kokkuleppe või kohtulahendi sõnastust ning võrrelda seda tegelikult tehtud maksetega. Elatise arvutamise aluste muutumine ei tähenda igal juhul, et varasem kindel maksesumma muutub automaatselt.

Edasiste vaidluste vältimiseks on soovitatav sõlmida selge kirjalik kokkulepe, milles määratakse elatise suurus, maksetähtaeg, huvitegevuse kulude jagamine ning elatise muutmise kord. Vajaduse korral võib kokkuleppe sõlmida notari juures, tagades, et see vastaks täitedokumendile esitatavatele seadusest tulenevatele nõuetele.