Elatise suuruse ja maksmise korra kindlaksmääramine
Tere! Soovin nõu seoses lapse isalt elatise saamisega. Lapse isa maksab hetkel lapse ülalpidamiseks 320 eurot kuus. Samas ei laeku summa kindlal kuupäeval ega ühe maksena, vaid sageli mitmes osas ja erinevatel aegadel. Seetõttu on mul keeruline igakuiste lapse kuludega arvestada. Soovin saada nõu, kuidas oleks võimalik elatis ametlikult kindlaks määrata, sealhulgas kindel igakuine summa ja maksetähtaeg. Samuti soovin teada, kas praegust 320 euro suurust summat oleks võimalik last puudutavate tegelike kulude ja mõlema vanema majandusliku olukorra põhjal üle vaadata. Palun andke teada, millised oleksid minu võimalused ja milliseid samme peaksin selleks astuma. Samuti sooviksin teada, kas mul on võimalik saada tasuta õigusabi või nõustamist antud olukorras.
Elatise maksmise korda saab lapse isaga kirjalikult kokku leppida, määrates kindla igakuise summa, maksetähtaja ja tasumise viisi. Perekonnaseaduse (PKS) § 100 lg-te 1, 3 ja 4 kohaselt antakse elatist üldjuhul perioodiliste rahamaksetena ning vanemad võivad maksmise korda täpsustada; elatis tuleb iga kalendrikuu eest tasuda ette. Seetõttu võib kokkuleppes ette näha näiteks, et elatis tasutakse iga kuu kindlaks kuupäevaks ühe maksena. Kokkuleppe võib vajaduse korral vormistada notariaalselt, et tagada selle täidetavus.
Kui kokkulepet ei saavutata, saab lapse nimel pöörduda kohtusse ja taotleda elatise kindlaksmääramist kindla igakuise summa ning regulaarse maksetähtajaga. Elatise suuruse hindamisel lähtutakse eelkõige lapse põhjendatud vajadustest ja vanemate varalisest seisundist (PKS § 99 lg 1). Selleks on soovitatav koostada ülevaade lapse tegelikest kuludest, näiteks toidu, eluaseme, riiete, transpordi, hariduse, huvitegevuse ja tervisega seotud kuludest, ning võimaluse korral neid dokumentidega tõendada.
320 euro suurust elatist on võimalik üle vaadata, kui lapse vajadused või vanemate majanduslik olukord seda põhjendavad. PKS § 101 sätestab seadusjärgse elatise arvutamise alused ning PKS § 102 lg 3 võimaldab määrata suurema elatise, kui lapse vajadused, vanemate varaline seisund või tegelik kulude jaotus seda õigustavad. Elatise suurust võib mõjutada ka lapse viibimine isa juures keskmiselt 7–15 ööpäeva kuus (PKS § 101 lg 6) või isa teised ülalpeetavad lapsed (PKS § 101 lg 7).
Kui 320 euro suurune elatis on juba määratud varasema kohtulahendi või kohtus kinnitatud kompromissiga, saab asjaolude olulise muutumise korral taotleda elatise suuruse või maksmise korra muutmist. Riigikohus on elatise suuruse muutmise puhul rõhutanud vajadust arvestada muutunud lapse vajadusi ja vanemate majanduslikku olukorda.
Kui isa maksab elatist ebaregulaarselt või kokkulepitust vähem, võib esmalt proovida lahendada olukorra kirjaliku kokkuleppe, perelepituse või kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötaja kaasamise kaudu. Kui kokkulepet ei saavutata, on võimalik pöörduda kohtusse. Elatise esmaseks hindamiseks võib kasutada elatise kalkulaatorit.
Vajaduse korral on võimalik taotleda riigi õigusabi. Riigi õigusabi võib hõlmata õigusnõustamist, dokumentide koostamist ning esindamist kohtueelses menetluses ja kohtus (Riigi õigusabi seadus § 4 lg 3 p-d 4, 8 ja 9). Abi andmisel arvestatakse muu hulgas taotleja majanduslikku olukorda ja asja väljavaateid.